Ükski ei jää abita
Inimese olukord ei ole lootusetu. Jumal ei kontrolli meie mõistust ilma meie nõusolekuta, iga inimene võib vabalt valida. Mitte keegi ei ole nii madalale langenud, mitte keegi ei ole nii põlastusväärne, et Kristus ei saaks teda vabastada. Kurjast vaimust vaevatu suutis palve asemel öelda välja ainult Saatana sõnu, kuid ometi kuuldi tema südame sõnatut appihüüdu. Ükski abivajava hinge hüüd ei jää tähelepanuta, kuigi see ei pruugi sõnades väljenduda. Neid, kes nõustuvad astuma Jumalaga lepingusuhtesse, ei jäeta Saatana võimu alla ega nende enda iseloomu jõuetusse.
Imepärane muutus toimub inimeses, kes avab Päästjale usu kaudu südameukse. EGW “Tervise teenistuses”
Eenoki eeskuju
Eenok kõndis Jumalaga enne oma taevassevõtmist kolmsada aastat, maailma olukord aga ei olnud tollal kristliku iseloomu täiustamiseks sugugi soodsam kui praegu. Kuidas kõndis Eenok Jumalaga? Ta harjutas oma südant ja vaimu olema pidevalt teadlik Jumala ligiolekust. Hädaohus olles tõusid tema palved päästmise pärast üles Jumala poole.
Eenok keeldus kõigest, mis Jumalale võiks mitte meeldida. Ta hoidis Issandat pidevalt oma silme ees. Ta palvetas: “Õpeta mulle oma teid, et ma ei eksiks. Millega ma võiksin Sulle rõõmu valmistada? Millega ma võiksin Sind austada, mu Jumal?” Nii kujundas ta oma elu pidevalt kooskõlas Jumala käskudega ning usaldas oma Taevast Isa täiuslikult. Ta ei andunud oma mõtetele ega oma tahtele – kõik oli sulanud ühte tema Taevase Isa tahtega.
Eenokil olid kiusatused nagu meilgi. Ta elas ühiskonnas, mis ei olnud õigluse suhtes soodsamalt meelestatud kui meie ühiskond. Õhk, mida ta hingas, oli rüvetatud patust nagu meiegi ajal – ometi elas ta püha elu. Ta jäi rüvetamatuks oma ajastu valitsevatest pattudest. Samal kombel võime puhtaks ja rüvetamatuks jääda ka meie.
Eenok oli nende esindajaks, kes elavad maa peal, kui Kristus tuleb ja kes võetakse taevasse surma nägemata. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Rõõm
Meie eesõigus on avada oma süda ja lasta Päästja sisse. Kiitkem Jeesust Tema ligioleku rõõmu eest. Väljendagem Tema armastuse päikesepaistet oma näoilme ja sõnadega. Siis on Tema rõõm meis ja meie rõõm saab täielikuks.
Meie elutöösse puhutakse ülevama elu hingeõhku. See seob meid üksteise ja Jumalaga. Me peame kogema Kristuse armastust. Siis armastame üksteist nii, nagu Kristus armastas meid. EGW “Pilk ülespoole”
Lõpliku valiku teed sina
Jumal ei sunni inimest lahti ütlema uskmatusest. Inimese ette on asetatud valgus ja pimedus, tõde ja vale. Ta peab otsustama kumba vastu võtta. Inimesele on antud võime eristada õigust valest. Jumal ei soovi, et otsustus tuleks teha hetke mulje ajel. Otsustada tuleb tõendite põhjal, hoolika Pühakirja ühe teksti võrdlemise põhjal teisega.
Kes uurib Piiblit palves, sooviga tunda tõde ja sellele kuuletuda, mõistab kirjutatut. Ta hakkab Pühakirja mõistma, sest “kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast.” (Jh 7:17) EGW “Ajastute igatsus”
Sõltumine Loojast
Tõeline kristlane peab alati tundma, et ta sõltub oma Loojast. Ja ta ei häbene tunnistada oma sõltuvust. Sarnaselt Taanielile ei võta ta au endale. Ta annab kogu au Jumalale, et nii ilmalikud inimesed kui ka kaaskristlased teaksid, et ta sõltub Issandast ning et tema elust saaks välja juuritud kõik, mis kurvastab Issanda Vaimu.
Sarnaselt Taanielile kasutab kristlane iga võimalust täiendada oma teadmisi ja oskusi. Ta rakendab Issanda antud talente Sõnas määratud pühade põhimõtete alusel. See mitmekordistab tema võimeid. EGW “Pilk ülespoole”
Proovilepanek
Issanda töö ülesehitamisel ei tee Issand alati kõike oma teenijatele selgeks. Mõnikord paneb Ta proovile oma rahva usalduse Tema vastu ja laseb neil usus edasi minna. Sageli juhib Ta neid kitsastesse ja pingelistesse oludesse ja käsib neil edasi minna, kuigi tundub, et jalad puudutavad Punase mere vett.
Sellistel aegadel, kui Tema teenijate palved tõusevad innukas usus Tema poole, avab Ta nende ees tee ja toob neid avaramasse paika. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Uurides Kristuse elu
“Igavene elu on see,” ütles Kristus, “et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Jh 17:3) Miks me ei mõista selle teadmise väärtust? Miks ei hõõgu need aulised tõed meie südameis, ei kõla meie huulil ega täida kogu meie olemust?
Oma Sõnaga andis Jumal meie käsutusse kõik tõed, mis on meie päästmiseks vajalikud. Neist eluallikaist on ammutanud vett tuhanded, ometi selle varud ei kahane. Tuhanded on seadnud Issanda oma silme ette ning on vaadeldes muutunud Tema kuju sarnaseks. Nende vaim põleb neis, kui nad räägivad Tema iseloomust, jutustavad, mida tähendab Kristus nende jaoks ja mida tähendavad nemad Kristusele. Kuid nad ei ole neid tähtsaid ja pühi teemasid ammendanud. Veel tuhanded võivad ühineda lunastuse saladuste otsimise töös. Kui viibitakse Kristuse elu ja Tema töö olemuse lähedal, siis paistavad valguskiired igale tõe ilmutamise katsele veelgi selgemalt. Iga uus otsing toob esile midagi veelgi huvitavamat, kui seni on avastatud. See teema on ammendamatu. Kristuse lihakssaamine, Tema lepitava ohvri ja vahemehetöö uurimine köidab usina uurija mõtteid kuni aegade lõpuni ning vaadates taevaseid lõpmatuid aastaid, hüüatab ta: “Suur on jumalakartuse saladus.”
Igavikus saame teada, et kui me oleksime vastu võtnud kogu valguse, mis siin oli võimalik, oleks see avanud meie mõistuse. Lunastuse mõtted köidavad lunastatute südameid, meeli ja keeli läbi igaveste aegade. Nad mõistavad tõdesid, mida Kristus soovis avada oma jüngritele, kuid mille taipamiseks polnud neil usku. Ikka ja jälle avanevad uued arusaamad Kristuse täiuslikkusest ja aust. Ustav Majaperemees toob läbi lõpmatute ajastute oma varakambrist välja uut ja vana. EGW “Kristuse tähendamissõnad”