Usk ühendab taevaga
Usk ühendab meid taevaga ja annab jõu võidelda pimedusejõudude vastu. Kristuses on abi iga patuse iseloomujoone ja kõige tugevama kiusatuse võitmiseks. Kuid paljud tunnevad, et neil ei ole usku ning hoiavad Kristusest kaugele. Andku sellised inimesed oma abitus kaastundliku Päästja armu hoolde. Ärgu vaadaku nad endale, vaid Kristusele. Tema, kes oma maapealse elu jooksul tervendas haigeid ja taltsutas kurje vaime, on sama vägev Lunastaja ka tänapäeval. Usk tuleb Jumala Sõnast. Haarakem kinni Tema tõotusest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka ära”. Viskugem Tema jalge ette palvega: “Ma usun, aita Sina mu uskmatust!” Kui me nii teeme, ei hukku me iialgi, mitte iialgi. EGW “Ajastute igatsus”
Rõõmsad uudised
Me peame olema Jumalale palju lähedasemad. Meie igapäevaelus peab olema palju vähem iseennast ning palju rohkem Jeesust Kristust ja Tema armu. Me elame selle maailma ajaloo olulisel perioodil. Kõigi asjade lõpp on lähedal, ajaliiv saab varsti otsa, peagi öeldakse taevas: “See on sündinud!” “Püha pühitsegu ennast veel enam”, “kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks”. (Ilm 21:6, 22:11)
Ülejäänud, kes puhastavad oma hinge tõele kuuletudes, saavad katsumustes jõudu, näidates pühaduse ilu ümbritseva ärataganemise keskel. Jeesus ütleb, et kõik need on Ta “märkinud oma peopesadesse”. (Js 49:16) Nad on igavene hävimatu mälestus. Me soovime praegu usku, elavat usku.
Armsad, Issand tuleb. Suunake oma mõtted ja pead üles ning rõõmustage. Võiksime mõelda sellele, et need, kes kuulevad rõõmsaid uudiseid, kes väidavad, et armastavad Jeesust, saavad täidetud kirjeldamatu ja täieliku rõõmu ja auhiilgusega. EGW “Pilk ülespoole”
Ükski palve ei lähe kaduma
Ükski siiras palve ei lähe kaduma. Taevakooride kiidulauludest ümbritsetud Jumal kuuleb nõrgima inimolevuse hüüdeid. Me valame oma südamesoovid välja salajases kambris, me sosistame palveid teed kõndides ning meie sõnad jõuavad universumi Valitseja trooni ette.
Need võivad olla inimkõrvale kuuldamatud, kuid need ei hääbu vaikusesse ega kao toimetuste saginas. Miski ei saa lämmatada hinge igatsust. See tõuseb kõrgemale tänavamürast ja rahvahulga segadusest, üles taevastesse õuedesse. Me kõneleme Jumalaga ja meie palvet kuuldakse. “Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.” (Ps 38:10) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hämmastav lunastustöö
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Oo, missugune armastus, missugune hämmastav armastus! Ja kui vähesed ometi seda hindavad! Kui vähe on neid, kes saavad osa jumalikust loomusest! Olles enda peale võtnud hämmastava lunastustöö, otsustas Ta, et ei anna alla ega säästa midagi, ükskõik kui hinnalist, ei hoia tagasi midagi, ükskõik kui kallist, mis on oluline Tema plaani täideviimiseks anda inimesele and anni peale, kuni Ta on avanud kõik taevased varakambrid.
Jumala päästev arm meie heaks, Tema headuse, õigluse, halastuse ja armastuse avardunud mõte ei täida meie südant asjatult. Jumala tundmisega, mida Jeesus tuli taevast jagama, ei tohi pealiskaudselt tegeleda. Jumala armastus ei saa meie omandusse jääda, kui seda ei väljendata. EGW “Pilk ülespoole”
Ülempreester ja Vahemees
Kristust kujutatakse kõndivana kuldküünlajalgade keskel. Nii sümboliseeritakse Tema vahekorda kogudustega. Ta on pidevas läbikäimises oma rahvaga. Ta teab nende tõelist olukorda. Ta jälgib, milline on kord nende seas, milline on vagadus, milline on pühendumine. Ehkki Ta on Ülempreester ja Vahemees taevases pühamus, on Teda ometi kujutatud kõndimas alla ja üles keset oma kogudusi maa peal. Väsimatu valvsusega jälgib Ta, kas ehk mõne Tema käskjala valgus läheb tuhmiks või kustub. Kui küünlajalad jäetaks ainult inimeste hooleks, hakkaks võbisev leek kahanema ja kustuks; kuid Tema on ise Issanda koja tõeline Vahimees, templiõuede Valvur. Tema pidev hoolitsus ja ülalhoidev arm on elu ja valguse allikas.
Kristust kujutatakse hoidmas seitset taevatähte oma paremas käes. See veenab meid, et ükski kogudus, kes on ustav oma ülesandele, ei tarvitse karta hävingut, kuna ühtki tähte, millel on Kõikväelise kaitse, pole võimalik Kristuse käest ära kiskuda. EGW “Apostlite teod”
