23. laste ja noorte laulupäev oli Põltsamaal
15. juunil oli Põltsamaal 23. laste ja noorte laulupäev. Laulupäeva avas koguduste liidu lastetöö juht Aiki Pärna, kes tervitas kõiki lauljad, pillimängijaid ja kontserdi külastajaid.
Nagu ikka, esines laulupäeval nii mudilaskoor kui ka lastekoor, kuid tänavu sai lisaks laulule üle mitme aasta kuulata ka laste- ja noorteorkestrit. Aiki sõnas, et kuigi orkestrit sooviti esinema paluda ka eelmisel aastal, siis toona see ei õnnestunud, aga tänavu küll. „Raeli (Florea, toim) kirjutas orkestri liikmetele ja nad said tulla. Nii tore on näha orkestris uusi pillimängijaid,“ väljendas Aiki oma rõõmu. Orkester alustas laulupäeva juba laupäeva pärastlõunal, et valitud palad koos läbi harjutada ja pillid kokku kõlama saada.
Lastele kõneles Karin Miller, kes rääkis ootustest. Kõigepealt kutsus ta lapsi ühtse võistkonnana tehisaru vastu võistlema. „Küsisin tehisarult, kui mitu võimalust ta suudab kümne sekundi jooksul ootamise koht anda. Meie võtame 20 sekundit ja teie hüüdke mulle, mida saab oodata ja mida te ootate,“ selgitas Karin. Lapsed võitsid selle võistluse, hüüdes, mida nemad ootavad: tüdrukute laager, järgmine nädalavahetus, sünnipäev, kool, sügis, reis, ujumine… Karin rääkis, kuidas meil on palju ootusi ja teinekord on meie palved väga täpsed. „Mõnikord ei täitu meie palved ja asjad lähevad hoopis teistmoodi ja see võib päris kurb olla,“ rääkis Karin. „Piiblis on lugu sellest, kuidas inimesed ootasid, et Jeesus hakkab valitsema, aga Jeesus hoopis suri ristil. Neil inimestel, Jeesuse jüngritel võis olla suur südamevalu ja segadus. Aga huvitav on see, et see lugu ei lõpe Jeesuse surmaga, vaid ootuste lugu läheb edasi. Jeesusel oli hoopis parem plaan: Tema tahab päästa kogu maailma ja et kõik Tema lapsed saaksid kõigest heast osa.“
Aiki sõnas laulupäeva proovidele ja kontsertidele tagasi vaadates, et see on aasta parim sündmus. „Mulle väga meeldib laste ja noorte laulupäev, sest mulle meeldib laulmine. Need laulud on kõik nagu palved. Kui enam ise ei oska või kui on suur jama või kui oled isegi rõõmus, siis lauldes palvetad. Kui laulud on meie sisse jäänud, siis need jäävad meid saatma,“ rääkis Aiki ja lisas, et laulmine ühendab. „Laulupäev annab meile ühise ruumi – me tuleme siia kokku ja siin on laulud, mida oskame koos laulda.“
Mudilaskoori juhatas Helin Kalmis, lastekoori Helerin Lehtla ja orkestrit Raeli Florea. Saateansmablis mängisid Rein Kalmus, Toomas Lukk, Martin Suits ja Meelis Lehtla. Laulupäevast tuleb ajapikku ka videosalvestis.
Pildid: Kaile Tuvi ja Vello Vähi
Loodust vaadeldes
Kristlane näeb Jumala armastust ja heatahtlikkust igas Tema kingituses. Looduse ilu on hea mõtteaine. Kui me vaatleme end ümbritsevat loomulikku ilu, siis kandub meie mõte üles kõige hea ja ilusa Autori juurde. Kõik Jumala tööd kõnelevad meiega, kiidavad Tema väge ja ülistavad Tema tarkust. Igal loodud asjal on oma võlu, mis paelub Jumala last ning paneb tunnetama, et see kui tõestusmaterjal Jumala armastusest on kaugelt üle igast inimlike oskuste meistritööst.
Prohvet kiidab Jumala ja Tema tööde suurust tuliste sõnadega: “Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled?” (Ps 8:4-5)
Maailm, mis on täidetud spordi ja meelelahutusega, januneb alati uue ja huvitava järele. Kui vähe aega ja tähelepanu pööratakse maailma ja taeva Loojale! Jumal kutsub oma loodolevusi vaatama mööda neid ümbritsevast segadusest ja probleemidest ning imetlema Tema kätetööd. Taevased olevused väärivad neist mõtlemist. Jumal on nad loonud, et nad teeksid inimestele head ning kui me uurime Tema töid, siis on nad meie kõrval, et meie meeli valgustada. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Egiptlaste uskmatus
Kõigist rahvastest, keda Piibli ajalugu nimetab, salgasid egiptlased kõige jultunumalt elava Jumala olemasolu ning eirasid Tema käske. Ükski monarh polnud julgenud taeva autoriteedile avalikumalt ja ülbemalt vastu hakata kui seda tegi Egiptuse vaarao. EGW “Suur võitlus”
Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: “Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!” Aga vaarao vastas: “Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!” (2Ms 5:1.2)
Selgitav mõttetera armastusest
Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand. (Ps 89:16)
- Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. (Ps 34:9)
- Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. (Ps 84:6)
- Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetuse päeval. Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. (Ps 41:2.3)
- Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes. (Ps 65:5)
- Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! (Ps 119:1)
Ustavalt töötades
Jeesuse Kristuse usk tähendab midagi enamat kui lihtsalt rääkimist. Kristuse õigus hõlmab puhastel, omakasupüüdmatutel motiividel tehtud õigeid, häid tegusid. … Kristus tuli tegema oma Isa tahet. Kas me sammume Tema jälgedes? Kõik, keda nimetatakse Kristuse nimega, peaksid jätkuvalt püüdlema Tema lähedasema tundmise poole, et nad võiksid kõndida nii nagu Tema ning teha Kristuse tegusid.
Meil tuleb täita kohustused, mis Jumal meie teele asetab mitte kuiva, masendava tööna, vaid armastuse teenistusena. Tooge oma töösse oma kõrgeimad võimed ja tunded ning te leiate, et nendega koos tuleb Kristus. Tema ligiolek muudab töö kergeks ning süda täitub rõõmuga. Sa asud siis tööle kooskõlas Jumalaga, ustavuses, armastuses ja pühendumises. Peame saama siirateks, puhtsüdamlikeks kristlasteks, kes teevad ustavalt meie kätte usaldatud tööd. EGW “Elu tänasel päeval”










