Lepitusohver
Jeesus tunneb iga hinge olukorda. Mida suurem on patuse süü, seda enam vajab ta Päästjat. Tema jumaliku armastuse ja kaastundega täidetud süda sirutub kõige rohkem selle poole, kes on lootusetult vaenlase püünistesse takerdunud. Jeesus allkirjastas inimkonna vabastamise dokumendi oma verega.
Jeesus ei taha, et need, keda on nii kalli hinnaga ostetud, saaksid vaenlase kiusatuste mängukanniks. Ta ei taha, et meist jagu saadakse ja me hukkuksime. Tema, kes talitses lõvisid koopas ja käis ustavate tunnistajate kõrval lõõmavates leekides, on samamoodi valmis meie heaks tegutsema, et alistada kõik halb meie olemuses. Ta seisab praegu armualtari ees, esitades Jumala ees nende palveid, kes soovivad Tema abi. Ta ei pöördu kõrvale nutvast kahetsejast. Ta andestab heldelt kõigile, kes tulevad Temalt andestust ja ennistamist otsima. Ta ei räägi kellelegi kõike, mida Ta võiks avaldada, vaid Ta palub igal väriseval hingel olla julge. Kes tahab, võib hoida kinni Jumala tugevusest ja teha Temaga rahu ning Jumal teeb temaga rahu. EGW “Tervise teenistuses”
Järgnedes Jeesusele
Kui lohutav on mõte, et meie puudused liigutavad Jeesust! Teda on kõigis asjus kiusatud nagu meidki ning meile on tagatud täpselt õige abi, nii et kui me ainult astume Jeesuse jalajälgedes, oleme kaitstud. Ta pühitses tee, mida mööda Tema jalad astusid. Me kuuleme Tema kutsuvat häält: “Järgnege mulle. Mina olen maailma Valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud.” (vt Mt 4:19; Jh 8:12; 16:33)
Kristuse võit maailma üle oli tegelik kogemus. Kui suurepärane on Tema armastus meie vastu, kui Ta kutsub meid enda juurde kõigi meie kannatuste, kitsikuste, murede ja kimbatustega, kinnitades, et Ta aitab meid. Ta toob meie ellu tervise ja rõõmu. Kui paneme oma käe Jeesuse Kristuse kätte, asetab Ta meie jalad tugevale kaljule, paremale alusele, kui meil kunagi varem on olnud. Ta teeb meid oma jõu abil tugevaks ja töötab koos meie jõupingutustega. EGW “Pilk ülespoole”
Uue südame palumine
Sa oled oma patud üles tunnistanud ja need südames hüljanud. Sa oled otsustanud end temale pühendada. Nüüd mine tema juurde ja palu, et ta peseks ära patu ja annaks sulle uue südame.
Siis usu, et ta seda teeb, sest ta on seda tõotanud. Kui Jeesus maa peal elas, õpetas ta meid uskuma, et saame selle anni, mida Jumal on tõotanud, ja see ongi meie päralt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Eeskuju andmises
Kõiges, mida sa teed, olgu sinu mõte: “Kas see on Issanda tee? Kas see valmistab minu Päästjale head meelt? Ta andis oma elu minu eest, mida saan mina Jumalale tagasi anda? Saan üksnes öelda: “Sinu omast, oo Issand, annan heldelt Sulle.””
Kui Jumala nimi ei ole kirjutatud sinu otsaesisele – sinna sellepärast, et Jumal on sinu mõtete keskpunkt -, siis ei saa sa pärandit valguses. Sinu Looja valas kogu taeva välja ühteainsasse imelisse andi – oma ainusündinud Poega. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Kindel aluskivi
Hoia oma taevase Isa käest kõvasti kinni. Meie Kaitsja Jeesus elab selleks, et meie eest paluda. Ükskõik kes võib usku oma ebapüha eluga salata, see ei muuda tõde valeks. “Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime.”” (2Tm 2:19) EGW “Tunnistused kogudusele” II
Vabatahtlik ohver
“Ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta.” (Jh 10:17-18) Inimperekonna liikmena oli Kristus surelik, Jumalana oli Ta eluallikas maailmale. Ta võis taluda surma või keelduda sellest, kuid Ta andis vabatahtlikult oma elu, et esile tuua elu ja surematus. Ta kandis maailma patud, talus patuneedust ja ohverdas oma elu, et inimesed ei peaks igavesti surema. “Tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid… Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:4-6)
EGW “Ajastute igatsus”








