Viimane halastuskuulutus maailmale
Kristuse õiguse kuulutus peab kõlama maailma ühest otsast teise, et valmistada ette Issanda tee. See on Jumala auhiilgus, mis lõpetab kolmanda ingli töö.
Viimane halastuskuulutus, mis viiakse maailmale, on Tema armastava iseloomu ilmutus. Jumala laste kaudu peab ilmnema Tema au. Oma elu ja iseloomu kaudu peavad nad ilmutama, mida Jumala arm nende jaoks on korda saatnud. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Üks Jumal
Jumal tegutseb nende heaks, kes hindavad Tema headust ja võtavad omaks Taevast antud valgust.
Tänapäeval on kõikides maades südamest ausaid inimesi ja neile paistab taevane valgus. Kui nad järgivad ustavalt seda, mida mõistavad oma kohuse olevat, antakse neile suuremat valgust, kuni võivad Naamani sarnaselt tunnistada, et kogu maailmas ei ole teist Jumalat kui vaid elav Jumal, Looja.
Igale siirale hingele, “kes käib pimeduses ja kel puudub valgusekuma,” kõlab üleskutse: “See lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale”. “Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale Sinu, kes tema ootajale seesugust võiks teha.” (Js 50:10; 64:3) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Eestkostja palveis
Meil on Jumalale lähenemiseks vaid üks kanal. Meie palved saavad Tema ette tõusta ainult ühe nime kaudu – see on Issanda Jeesuse, meie Eestkostja kaudu. Tema Vaim peab inspireerima meie palveid. Jumala ees pühamus kõigutatavatel suitsutuspannidel ei tohtinud kasutada võõrast tuld. Samamoodi peab Issand ise süütama meie südames põletava soovi, et meie palved oleksid Talle vastuvõetavad. Püha Vaim peab paluma meie eest sõnatute ägamistega.
Meie palveid peavad iseloomustama sügav tunnetus meie vajadustest ja suur soov palutut saada, muidu meie palveid ei kuulda. Kuid me ei tohi ära väsida ja palvetamist lõpetada, sest vastust ei saada koheselt. “Tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale.” (Mt 11:12) Siinse ründamise all peetakse silmas püha innukust, sellist, nagu ilmutas Jaakob. Meil ei ole vaja üritada end jõulisesse tundesse üles õhutada, vaid me peame rahulikult, järjekindlalt tungima oma palvetega armu aujärje ette. Meie ülesanne on alandada oma hing Jumala ees, tunnistada oma patte ja tulla usus Jumala juurde. Issand vastas Taanieli palvele, mitte selleks, et Taaniel saaks austatud, vaid et õnnistus võiks peegeldada au Jumalale. Jumala plaan on ilmutada ennast oma hoolitsuses ja armus. Meie palvete eesmärk peab olema austada Jumalat, mitte iseennast. EGW “Te saate väe”
Palvenädal 6.-13. november 2021
Viimase aja sündmuste kohta kasutatakse sageli sõna enneolematu. Kunagi varem ei ole maailma tabanud nii dramaatilised ja meie elu väga palju mõjutavad sündmused sellise suhteliselt lühikese aja jooksul. Pidevalt on tunne, et kohe juhtub midagi vapustavat, kuid tulevikuennustused on hägused ja ebakindlad. Kui üldse on olnud sellist aega, mil seitsmenda päeva adventistid peaksid kuulutama Püha Vaimu väes kolme ingli sõnumit, mis on kirjas Ilmutusraamatu 14:6–12, siis on see praegu. Meile on öeldud, et ei ole olulisemat tööd, kui kuulutada „hukkuvale maailmale viimast hoiatussõnumit“.
Selle aasta palvenädala kestel süveneme neisse üliolulistesse sõnumitesse, mille keskmes on Jeesus Kristus ja Tema õigus ja Tema soov sellest, et me tajuksime täie tõsidusega, kui oluline on viia oma elu täielikku ühendusse Temaga.
Seitsmenda päeva adventistide kogudus on prohvetlik liikumine, mille Jumal kutsus ellu maa ajaloo erilisel ajal, et kuulutada erilist sõnumit, mille sai anda üksnes sel ajal – see on Ilmutusraamatu kolme ingli sõnum.
Nüüd on aeg uurida neid sõnumeid, paluda avatud südamega Jumala juhtimist ja pühendada ennast täielikult Temale, öeldes: „Mina lähen kuulutama kolme ingli sõnumit!“
Õnnistagu Jumal sind väga eriliselt, kui sa veedad sel üleilmsel palvenädalal Temaga aega.
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
Lae endale loengud alla siit!
Usk ja Jumala Sõna
Kellel on Kristuse usk, selles ilmneb see eluandev, küllastav põhimõte ning elav ja toimiv vaimu energia. Igavese nooruse värskus, vägi ja rõõm on silmnähtavad. Süda, mis võtab vastu Jumala Sõna, ei ole nagu aurustuv lomp ega katkine veenõu, mis kaotab oma vara. See on nagu mägioja, mida toidavad ammendamatud allikad ja mille jahedad sädelevad veed voolavad kivilt kivile, värskendades väsinud, janust ja raske koorma all ägavat inimest.
“Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist” (Js 12:3) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”