Nurgakivi alatiseks
Piibli õpetustel on eluline mõju inimese heaolule kõigis elu valdkondades. Piibel esitab põhimõtted, mis on rahvuse õitsengu nurgakiviks – põhimõtted, millest sõltub ühiskonna heaolu ja perekonna kindlus – põhimõtted, milleta ükski inimene ei saa olla kasulik, saavutada õnne ja lugupidamist selles elus ega loota pärida tulevast, surematut elu.
Inimlikus kogemuses pole olukorda ega etappi, mille tarvis Piibel ei pakuks vajalikke suuniseid. Kui Jumala Sõna uuritaks ja järgitaks, annaks see maailmale tugevama ja aktiivsema intellektiga mehi kui võimaldab kõigi inimliku tarkuse uurimisalade hoolikaimgi tundmaõppimine. See annaks inimesi, kel on iseloomukindlus, vahe mõistus ja terve otsustusvõime – inimesi, kes elaksid auks Jumalale ja õnnistuseks maailmale. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Lunastatute rõõm
Kui suur on rõõm, kui Issanda lunastatud kõik kohtuvad nende jaoks valmistatud eluasemetes! Oo missugune rõõm on kõigil, kes on olnud õiglased, omakasupüüdmatud Jumala kaastöölised Tema töö edasiviimisel maa peal! Missugust rahuldust tunneb iga viljalõikaja, kui Jeesuse selge, meloodiline hääl ütleb: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” “Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25:34.21)
Lunastaja on austatud, sest Ta ei surnud asjatult. Rõõmsa ja tänuliku südamega näevad Jumala kaastöölised oma hingevaeva tulemust hukkuvate, surevate patuste pärast ja on rahul. Murelikud tunnid, keerulised olukorrad ja kurvastus mõnede pärast, kes keeldusid mõistmast ja vastu võtmast seda, mida rahuks vaja läks, on unustatud. Enam ei ole meeles enesesalgamine, mida oli vaja töö toetamiseks. Kui nad vaatavad neid, keda nad üritasid Jeesusele võita, ja näevad neid päästetult, igaveseks päästetult – Jumala halastuse ja Lunastaja armastuse mälestusmärke -, kõlavad läbi taevavõlvide kiituse ja tänuhüüded. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Õigust vastu võttes
Jeesus avas inimestele Jumala halastuse; kuid halastus ei kõrvalda õiglust. Käsk kõneleb Jumala iseloomuomadustest ja sellest pole võimalik kõrvaldada ainsatki tähekest selleks, et kohandada seda inimese pattulangemisega. Jumal ei muutnud oma käsku, vaid ohverdas end Kristuses, et inimest lunastada. “Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” ( 2Kr 5:19)
Käsk nõuab õiglust – õiglast elu ja täiuslikku iseloomu, kuid seda inimesel ei ole. Ta ei suuda täita Jumala püha käsu nõudeid. Kristus tuli maailma inimesena, elas püha elu ja arendas välja täiusliku iseloomu. Neid pakub Ta vaba annina kõigile, kes tahavad Teda vastu võtta. Jumal arvestab sellise inimese elu asemele Kristuse elu. Nii saab inimene Jumala halastuse tõttu andeks senitehtud patud. Kuid veel enam – Kristus varustab inimlapse Jumala iseloomujoontega. Ta kujundab inimese iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks, vaimuliku jõu ja ilu kantsiks. Nii täitub Kristusesse uskuva inimese elus käsu õigus.
EGW “Ajastute igatsus”
Uueks loodud Jumala näo järgi
“Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.” (2Kr 5:17)
Mõni inimene ei tea oma pöördumise täpset aega ega kohta, samuti mitte kõiki etappe pöördumise protsessis, kuid see pole mingiks tõendiks tema pöördumatuse kohta. Kristus ütles Nikodeemosele: “Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.” (Jh 3:8) Nagu tuul, mis on nähtamatu, kuid mille toime on siiski selgesti näha ja tunda, on Jumala Vaimu toimimine inimsüdamele. Uuestisünnitav jõud, mida ei näe ükski inimsilm, sünnitab hinges uue elu, loob uue loomuse Jumala näo järgi.
Kuigi Vaimu töö on hääletu ja nähtamatu, on selle tulemus nähtav. Kui Jumala Vaim on uuendanud südame, siis tunnistab sellest elu. Kuigi me ei saa oma südant muuta ega viia end Jumalaga kooskõlla; kuigi me ei tohi üldse loota endale ega oma headele tegudele, näitab meie elu siiski, kas meis elab Jumala arm. Muutus on nähtav iseloomus, harjumustes ja taotlustes. Ilmneb selge ja terav kontrast: millised olid need enne ja millised on nüüd. Iseloomu ei ilmuta juhuslikud head või halvad teod, vaid harjumuspäraste sõnade ja tegude suund. EGW “Tee Kristuse juurde”