Jumala Sõna ja tõotused
Me peame Pühakirja vastu võtma Jumala sõnadena, mis pole üksnes kirjutatud, vaid ka räägitud. Kui vaevatud tulid Kristuse juurde, ei näinud Ta üksnes neid, kes tulid abi paluma, vaid kõiki, kes läbi ajastute tulevad Tema juurde samasuguse vajaduse ja samasuguse usuga. Kui Ta ütles halvatule: “Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!”, kui Ta ütles Kapernauma naisele: “Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!”, rääkis Ta seda ka teistele vaevatutele ja patust koormatutele, kes Tema abi otsivad. (Mt 9:2; Lk 8:48)
Nii on kõigi tõotustega Jumala Sõnas. Neis räägib Ta isiklikult meile, kõneledes sama otseselt nagu kuuleksime Tema häält. Kristus annab meile oma armu ja väge just nende tõotuste kaudu. Need on puulehed, mis “annavad tervist rahvastele.” (Ilm 22:2) Kui need on omaks võetud, siis on need iseloomu tugevuseks ning elu innustuseks ja ülalpidamiseks. Mitte millelgi muul ei saa olla niisugust tervistavat väge. Miski muu ei saa anda julgust ja usku, mis toovad eluenergiat kogu olemusele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendus maailma Valgusega
Iga samm usus ja kuulekuses toob hinge lähemasse ühendusse maailma Valgusega, kelles ei ole “mingit pimedust”. Õigusepäikese eredad kiired paistavad Jumala sulaste teele ja nemad peavad omakorda peegeldama neid kiiri edasi.
Nii nagu tähed jutustavad meile taevas olevast suurest valgusest, mille hiilgus paneb neid särama, nii peavad kristlased näitama, et universumi troonil on Jumal, kelle iseloom väärib ülistamist ja jäljendamist. Tema Vaimu armuannid, Tema iseloomu puhtus ja pühadus ilmnevad Tema tunnistajates. EGW “Suur võitlus”
Teenäitaja
Kristus ei andnud meile pelgalt juhised tee kohta, millel peame käima, vaid Ta tuli, et olla meile Õpetajaks. Ta mitte üksnes ei kõnelenud, kuidas peaksime sõnakuulelikud olema, vaid Ta andis meile oma eluga praktilise eeskuju, kuidas peaksime kuuletuma. Nii on Ta tõeline Abimees. Meie ees käies kõrvaldab Ta takistused ja käsib meil käia oma jälgedes. Meie õnnis Päästja ütleb: “Järgi mind. Ma juhin sind. Mina olen Tee, Tõde ja Elu. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses.” (Jh 14:6; Jh 8:12)
Kristus teenis tõelise Pojana, sõnakuuleliku Pojana. Ta ütles: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” (Jh 15:10) Pühitsus on eluaegne kuulekus. Me võime saada suure au osaliseks, olles Kristuse kaasosanikud. EGW “Pilk ülespoole”
Üleskutse palveks
Püsivus palves on palvele vastamise tingimuseks. Me peame ikka ja jälle palvetama, kui tahame kasvada usus ja kogemuses. Me peame “palvetama püsivalt” ja “valvama tänupalves”. (Kl 4:2) Peetrus manitseb usklikke olema “arukad ja kained palveteks”. (1Pt 4:7) Paulus juhatab meid: “Teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.” (Fl 4:6) “Teie aga, armsad,” ütleb Juuda, “palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses.” (Jd 20,21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Pühendumine
Jumal palub teil ühe käega – usuga – haarata kinni Tema võimsast käsivarrest ning teise käega – armastusega – sirutuda hukkuvate hingede poole. Kristus on tee, tõde ja elu. Järgige Teda. Ärge käige oma loomuse, vaid Vaimu järgi.
Käige samamoodi nagu Tema. See on Jumala tahtmine: teie pühitsus. Töö, mida peate tegema, on täita Tema tahet, kes hoiab teid oma austuseks elus. Kui näete vaeva iseenda jaoks, ei saa te mingit kasu. Teiste heaks töötamine, endast vähem hoolimine ja kõige tõsiselt Jumalale pühendamine on Talle vastuvõetav ning saab tasu Tema rikkaliku armu läbi. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Õppimine kestab
Kui Jumala lunastatud kutsutakse taevasse, ei jäta nad maha edu, mille on saavutanud siin elus Kristust vaadates. Nad jätkavad samast kohast, õppides üha enam Jumalat tundma. Nad võtavad oma vaimulikud saavutused taevastesse õuedesse kaasa ega jäta siia maailma midagi, mis on taevase päritoluga. Kui taeva raamatud avatakse, määratakse igale võitjale tema osa ja koht taevas, vastavalt siinses elus tehtud edusammudele.
Jumala poegi ja tütreid juhitakse olema võidu poole pürgimises sihikindlad, mõistes iga päev, et nad vajavad Püha Vaimu õpetust selles, mis on hea ja õige. EGW “Pilk ülespoole”
