Looja annab elu
Seemnes on idanemiseks vajalik vägi, mille Jumal ise on sinna pannud, kuid siiski ei ole seemnel omapead võimalik tärgata. Vilja kasvu juures on inimesel oma osa. Ta peab pinnase ette valmistama ja seda väetama ning panema seemne mulda. Ta peab põldu harima. Ent on üks punkt, millest edasi ei saa ta midagi ära teha. Ei inimese jõud ega tarkus suuda tuua seemnest välja elavat taime. Inimene peab oma pingutustega tegema kõik, mis tal võimalik, kuid ometi peab ta sõltuma Temast, kes on külvi ja lõikuse oma kõikvõimsa väega imeliselt ühendanud.
Seemnes on elu, pinnases on jõud, aga kui lõputu vägi ei toimiks päeval ja ööl, siis ei tuleks seemnest midagi. Kuivanud põldude niisutamiseks on vaja vihmahooge, päike peab andma soojust ning mullas olevale seemnele peavad edasi kanduma elektrilised impulsid. Ainult Looja saab esile kutsuda elu, mille Ta on seemnesse pannud. Iga seeme idaneb, iga taim areneb tänu Jumala väele. “Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.” (Js 61:11) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Väe allikas
Vägi elada kõrgemat, puhtamat ja õilsamat elu on meie suur vajadus. Mõtleme ju liiga palju maailmast ja liiga vähe taevariigist.
Püüdes saavutada Jumala ideaali enda jaoks, ei tohiks kristlane milleski lootust kaotada. Moraalne ja vaimulik täiuslikkus Kristuse väe ja armu läbi on tõotatud kõigile. Jeesus on väe ja elu allikas. Ta toob meid oma sõna juurde ning pakub meile lehti elupuust, mis võivad tervistada patuhaige hinge. Ta juhib meid Jumala aujärje juurde ning paneb meie suhu palvesõnad, mille kaudu saame lähedasse ühendusse Temaga. Meie pärast rakendab Ta tegevusse taeva kõikvõimsad jõud. Igal sammul puutume kokku Tema elava väega.
Jumal ei ole seadnud mingeid piire nende edasiminekule, kes soovivad, et neid “täidetaks Tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises”. Palve ning valvamise kaudu, kasvamise kaudu tunnetuses ja arusaamises saavad nad “vägevaks kõige väega Tema au vägevust mööda”. Nii valmistatakse neid ette töötama teiste heaks. Õnnistegija eesmärk on, et puhastatud ja pühitsetud inimolevused oleksid Tema abistavaks käeks. Selle suure eesõiguse eest andkem tänu Temale, kes on meid “teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses, kes meid on päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki.” (Kl 1:9-13) EGW “Apostlite teod”
Ainus Päästja
Taotlege jõudu Jumalalt, elavalt Jumalalt. Näidake kõikumatut, alandlikku usku Tema väesse ja soovi päästa. Kristusest voolab elav päästejõgi. Tema on elu Allikas ja kogu väe Alus. EGW “Pilk ülespoole”
Iga inimese elutöö
Nii nagu toit kinnitab meie füüsilist elu, nii kinnitab Jumala Sõna meie vaimulikku elu. Iga inimene peab isiklikult saama elu Jumala Sõnast. Nii nagu igaüks meist peab sööma, et omastada toitaineid, nii peab igaüks meist omastama Sõna.
Me ei saa seda omastada ühegi teise inimese kaudu. Meil endal tuleb tõsiselt süveneda Piiblisse ning paluda Jumalalt Püha Vaimu abi, et me Sõna mõistaksime. Meil tuleb uurida seda salm salmi haaval, et jõuda selgusele, millise mõtte on Jumal pannud sellesse salmi minu jaoks. Meil tuleb omastada see mõte, et me teaksime “mida ütleb Issand”. EGW “Ajastute igatsus”
Osadus Kristusega
Meie side Kristusega muutub tihedamaks, kui saame osa tema kannatustest. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse meelsust andja südames ja ühendab meid lähedasemalt maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “tema vaesusest” saaksime “rikkaks”. Ja ainult siis, kui täidame jumalikku eesmärki meie loomisel, võib elu olla meile õnnistuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hämmastav lunastustöö
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Oo, missugune armastus, missugune hämmastav armastus! Ja kui vähesed ometi seda hindavad! Kui vähe on neid, kes saavad osa jumalikust loomusest! Olles enda peale võtnud hämmastava lunastustöö, otsustas Ta, et ei anna alla ega säästa midagi, ükskõik kui hinnalist, ei hoia tagasi midagi, ükskõik kui kallist, mis on oluline Tema plaani täideviimiseks anda inimesele and anni peale, kuni Ta on avanud kõik taevased varakambrid.
Jumala päästev arm meie heaks, Tema headuse, õigluse, halastuse ja armastuse avardunud mõte ei täida meie südant asjatult. Jumala tundmisega, mida Jeesus tuli taevast jagama, ei tohi pealiskaudselt tegeleda. Jumala armastus ei saa meie omandusse jääda, kui seda ei väljendata. EGW “Pilk ülespoole”
Ülempreester ja Vahemees
Kristust kujutatakse kõndivana kuldküünlajalgade keskel. Nii sümboliseeritakse Tema vahekorda kogudustega. Ta on pidevas läbikäimises oma rahvaga. Ta teab nende tõelist olukorda. Ta jälgib, milline on kord nende seas, milline on vagadus, milline on pühendumine. Ehkki Ta on Ülempreester ja Vahemees taevases pühamus, on Teda ometi kujutatud kõndimas alla ja üles keset oma kogudusi maa peal. Väsimatu valvsusega jälgib Ta, kas ehk mõne Tema käskjala valgus läheb tuhmiks või kustub. Kui küünlajalad jäetaks ainult inimeste hooleks, hakkaks võbisev leek kahanema ja kustuks; kuid Tema on ise Issanda koja tõeline Vahimees, templiõuede Valvur. Tema pidev hoolitsus ja ülalhoidev arm on elu ja valguse allikas.
Kristust kujutatakse hoidmas seitset taevatähte oma paremas käes. See veenab meid, et ükski kogudus, kes on ustav oma ülesandele, ei tarvitse karta hävingut, kuna ühtki tähte, millel on Kõikväelise kaitse, pole võimalik Kristuse käest ära kiskuda. EGW “Apostlite teod”