Ühendus maailma Valgusega
Iga samm usus ja kuulekuses toob hinge lähemasse ühendusse maailma Valgusega, kelles ei ole “mingit pimedust”. Õigusepäikese eredad kiired paistavad Jumala sulaste teele ja nemad peavad omakorda peegeldama neid kiiri edasi.
Nii nagu tähed jutustavad meile taevas olevast suurest valgusest, mille hiilgus paneb neid särama, nii peavad kristlased näitama, et universumi troonil on Jumal, kelle iseloom väärib ülistamist ja jäljendamist. Tema Vaimu armuannid, Tema iseloomu puhtus ja pühadus ilmnevad Tema tunnistajates. EGW “Suur võitlus”
Teenäitaja
Kristus ei andnud meile pelgalt juhised tee kohta, millel peame käima, vaid Ta tuli, et olla meile Õpetajaks. Ta mitte üksnes ei kõnelenud, kuidas peaksime sõnakuulelikud olema, vaid Ta andis meile oma eluga praktilise eeskuju, kuidas peaksime kuuletuma. Nii on Ta tõeline Abimees. Meie ees käies kõrvaldab Ta takistused ja käsib meil käia oma jälgedes. Meie õnnis Päästja ütleb: “Järgi mind. Ma juhin sind. Mina olen Tee, Tõde ja Elu. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses.” (Jh 14:6; Jh 8:12)
Kristus teenis tõelise Pojana, sõnakuuleliku Pojana. Ta ütles: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” (Jh 15:10) Pühitsus on eluaegne kuulekus. Me võime saada suure au osaliseks, olles Kristuse kaasosanikud. EGW “Pilk ülespoole”
Neljanda käsu hingamispäev
Jumala seadus eksisteeris enne inimese loomist. See korraldas inglite elu. Saatan langes sellepärast, et astus üle Jumala valitsuse põhimõtetest. Pärast Aadama ja Eeva loomist tegi Jumal oma Seaduse neile teatavaks. Seda ei pandud kirja, vaid Issand rääkis seda neile isiklikult.
Neljanda käsu hingamispäev seati sisse Eedenis. Pärast seda, kui Jumal oli loonud maailma ja maa peale inimese, tegi Ta inimese jaoks hingamispäeva. Pärast Aadama patustamist ja pattulangemist ei võetud Jumala Seadusest midagi ära. Kümne käsu põhimõtted eksisteerisid enne langemist ning nende olemus sobis pühade olevuste seisukorraga. Pärast langemist ei muudetud neid eeskirju, kuid anti täiendavad juhtnöörid vastavalt inimese langenud staatusele. EGW “Lunastuslugu”
Hingamispäeva eesmärk on, et kogu inimkond võiks kasu saada. Pärast seda, kui Jumal oli kuue päevaga maailma loonud, Ta puhkas ning Ta õnnistas ja pühitses päeva, mil Ta puhkas kõigest tööst, mida Ta luues oli teinud. Ta eraldas selle erilise päeva inimestele, et nad puhkaksid tööst ning et kui nad vaatavad maad oma jalge all ja taevast pea kohal – Jumala ääretu tarkuse käegakatsutavaid tõendeid -, võiks nende süda täituda armastuse ja austusega oma Looja vastu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ära kaota lootust
Kui tajud oma patu kohutavust, kui näed ennast sellisena nagu sa tegelikult oled, siis ära kaota lootust. Just patuseid tuligi Kristus päästma. Meil ei ole vaja lepitada Jumalat endaga, vaid – oo, imepärane armastus! – Jumal Kristuses “lepitas maailma enesega”. (2Kr 5:19)
Tema püüab õrna armastusega oma eksivate laste südant võita. Ükski maine isa ega ema ei suudaks suhtuda oma laste vigadesse ja eksimustesse nii kannatlikult, kui Jumal suhtub nendesse, keda ta päästa püüab. Mitte keegi ei saaks veel õrnemini üleastujat paluda. Ühedki inimlikud huuled pole veel kunagi valanud välja rohkem õrnu tungivaid palveid ekslejale kui tema. Kõik ta tõotused, ta hoiatused on vaid sõnulseletamatu armastuse hingus. EGW “Tee Kristuse juurde”
Evangeeliumi levik
Kristus teenis väsimatu armastusega kogu selle aja jooksul, mis Iisraelile armust anti. Ta palvetas ristil: “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Lk 23:34) Pärast Tema taevasseminemist kuulutati evangeeliumi kõigepealt Jeruusalemmas. Seal valati välja Püha Vaim. Seal ilmutas esimene evangeelne kogudus ülestõusnud Päästja väge. Seal kannatas Stefanos, kelle pale paistis otsekui ingli pale, oma tunnistuse pärast ja jättis selle nimel elu. Kõik, mida taevas ise sai anda, oli välja jagatud. “Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi”, küsis Kristus, “mida olin jätnud tegemata?” (Js 5:4) Samamoodi ei ole Tema hoolitsus ja töö sinu nimel vähenenud, vaid suurenenud. Ta ütleb ikka veel:
EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Ära pea vähetähtsaks väikeseid ülesandeid
Nii nagu Jumal kutsus Taanieli tunnistama Temast Babüloonias, nii kutsub Ta meid olema Tema tunnistajad tänapäeva maailmas. Ta soovib, et me väljendaksime inimestele Tema kuningriigi põhimõtteid nii elu väikseimais kui suurimais asjus. Paljud ootavad, et neile antaks teha mõni suur töö, kuid jätavad kasutamata igapäevased võimalused, mille kaudu näidata ustavust Jumalale. Nad ei soorita kogu südamega väikeseid igapäevakohustusi. Ja nii mööduvad nende päevad mingi sellise suure töö ootuses, mis täidaks nende auahned lootused ja võimaldaks kasutada endale ettekujutatud suuri võimeid.
Tõelise kristlase elus ei ole midagi mitteolulist. Kõikväelise meelest on iga kohustus tähtis. Issand peab täpset arvet igast teenimisvõimalusest. Kasutamata võimalusi märgatakse samamoodi kui neid, mida kasutatakse. Me peame aru andma sellest, mida oleksime pidanud tegema, aga jäi tegemata seetõttu, et ei kasutanud oma võimeid Jumala austamiseks.
Õilis iseloom ei ole juhuse tulemus ega jumaliku eelhoolitsuse eriline and. See on enesedistsipliini tulemus, mis saavutatakse madalama loomuse allutamisega kõrgemale, enese “mina” alistamisega Jumala ja inimeste teenistusse. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Õpetusele toetudes
Need, kes uurivad Pühakirja alandlikult ja palvemeelselt, et teada ja täita Jumala tahet, ei ole oma kohustuse suhtes kahevahel, sest “kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära”. (Jh 7:17) Kui sa tahad teada saada jumalakartuse saladust, pead järgima selget tõesõna, ükskõik kas tunne või emotsioon on või ei ole. Sõnakuulelikkus peab tulenema põhimõttest ning õigust tuleb taotleda igasugustes olukordades. See on iseloom, mille Jumal on lunastuseks valinud. EGW “Jeesuse sarnaseks”
