Ole oma südame vastu aus
Paljud võtavad omaks mõistuspärase usu, jumalakartuse sellise vormi, kus süda on veel puhastamata. Olgu su palve: “Loo mulle, Jumal, puhas süda ja uuenda mu sees kindel vaim!” Ole oma südame vastu aus! Ole sama tõsine ja järeleandmatu, nagu oleks su elu ohus. See on küsimus, mis tuleb lahendada Jumala ja sinu vahel, lahendada igaveseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Vikerkaar
“Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.” (1Ms 9:16)
Armastav Päästja saadab abi just siis, kui me seda vajame. Tee taevasse on pühitsetud Jeesuse jalajälgedega. Iga okas, mis haavab meie jalgu, on haavanud Tema omi. Iga risti, mida peame kandma meie, on kandnud Tema enne meid. Issand lubab tulla võitlusi, mille kaudu hinge rahuks ette valmistada. Ahastuseaeg on Jumala rahvale kohutavaks tuleprooviks, kuid see on igale tõsisele usklikule üles vaatamise ajaks, mil ta võib usu kaudu näha teda ümbritsevat tõotuse vikerkaart. EGW “Suur võitlus”
Nurgakivi
Oma lõpmatus tarkuses valis Jumal nurgakivi ja pani selle paika. Ta nimetas seda “kindlaks aluseks”. Kogu maailm võis asetada sellele oma koormad ja mured ning see peab vastu. Täie kindlusega võib sellele toetuda. Kristus on “läbiproovitud kivi”. Need, kes Talle loodavad, ei pettu iialgi. Ta on vastu pidanud kõik proovid. Ta on talunud Aadama ja kõigi Aadama järeltulijate süükoormat ning on jäänud võitjaks pimeduse jõudude surve all. Ta on vastu pidanud igale koormale, mille on Tema peale heitnud iga kahetsev patune. Kristuses on süüdlane süda leidnud rahu. Tema on kindel alus. Kõik, kes Temale loodavad, leiavad täieliku kindlusetunde.
Neile, kes usuvad, on Kristus kindlaks aluseks. Nad on inimesed, kes Kalju peale langevad ja murduvad. Sellega mõeldakse alistumist Kristusele ja usku Temasse. Kaljule langemine ja murdumine tähendab eneseõigusest loobumist ja lapselikus alanduses Kristuse juurde minemist; oma üleastumiste kahetsemist ning Tema andestava armastuse uskumist. Nii ehitame me oma usu ja sõnakuulmise Kristusele. EGW “Ajastute igatsus”
Meie võrratu Looja
Me võime näha looduse kaudu looduse Jumalat. Jumal ilmutab oma iseloomu ilusates kõrgetes puudes, põõsastes ja lilledes. Teda tuleb võrrelda kõige kaunimate liiliate, rooside ja nelkidega. Mulle meeldib vaadelda Jumala asju looduses, sest Issand on jätnud neile märgi oma iseloomust. Ta on need andnud meile armastusest meie vastu ja Ta soovib, et meil oleks neist hea meel. Ärgem siis kummardagem looduse ilusaid asju, vaid vaadakem nende kaudu looduse Jumalat ja kummardagem Andjat.
Täitku need kaunid armastuse teenrid Jumala eesmärki ja tõmmaku meie südant Tema poole, et see saaks täidetud Tema iseloomu iluga ning jumaldaks Tema headust, kaastunnet ja väljendamatut armastust. “Sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!” (Ps 92:5.6) EGW “Pilk ülespoole”
Õiglane kohtunik
Jumal ei murra oma seaduselepingut ega muuda seda, mis on tulnud Tema huultelt. Tema Sõna püsib muutmatult ja igavesti nagu Tema aujärg. Kohtus tuuakse Jumala sõrmega selgelt kirjutatud seadus esile ning maailm peab Lõpmatu Õiguse kohtujärje ees kuulma kohtuotsust. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Nurgakivi alatiseks
Piibli õpetustel on eluline mõju inimese heaolule kõigis elu valdkondades. Piibel esitab põhimõtted, mis on rahvuse õitsengu nurgakiviks – põhimõtted, millest sõltub ühiskonna heaolu ja perekonna kindlus – põhimõtted, milleta ükski inimene ei saa olla kasulik, saavutada õnne ja lugupidamist selles elus ega loota pärida tulevast, surematut elu.
Inimlikus kogemuses pole olukorda ega etappi, mille tarvis Piibel ei pakuks vajalikke suuniseid. Kui Jumala Sõna uuritaks ja järgitaks, annaks see maailmale tugevama ja aktiivsema intellektiga mehi kui võimaldab kõigi inimliku tarkuse uurimisalade hoolikaimgi tundmaõppimine. See annaks inimesi, kel on iseloomukindlus, vahe mõistus ja terve otsustusvõime – inimesi, kes elaksid auks Jumalale ja õnnistuseks maailmale. EGW “Patriarhid ja prohvetid”