Õige motiiv teenimiseks
Oma heade tegudega ei peaks Kristuse järelkäija püüdma tuua austust endale, vaid Temale, tänu kelle armule ja väele nad tegutsesid. Püha Vaimu kaudu saab iga hea tegu tehtud ning Vaimu tuleb ülistada, mitte saajat, vaid Andjat. Kui Kristuse valgus särab hinges, on huulil kiitus ja tänu Jumalale. Teie mõtteaine ega vestlusteema ei ole teie palved, teie kohuse täitmine, heldemeelsus ega enesesalgamine. Jeesus saab ülistatud, oma mina peidetud ning Kristus ilmub kui kõik kõiges.
Me peame andma siiralt, mitte selleks, et oma heade tegudega uhkeldada, vaid kaastundest ja armastusest kannatajate vastu. Kavatsuse siirus ja südame tegelik headus on motiivid, mida Taevas väärtustab. Jumal peab hinge, mis on armastuses siiras ja kogu südamega pühendunud, väärtuslikumaks kui kuld, kallimaks kui Oofiri kuld. (Js 13:12) Me ei tohi mõelda tasule, vaid teenimisele. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Side Kristusega
Kui Kristus võttis enda peale inimolemuse, sidus ta inimkonna enesega sellise armastusesidemega, mida ei suuda ealeski purustada ükski jõud peale inimese enda valiku. Saatan ahvatleb meid pidevalt seda sidet murdma – eralduma Kristusest. Sellepärast peaksime valvama, pingutama ja paluma, et miski ei meelitaks meid valima teist isandat; me oleme ju selleks alati vabad.
Vaadakem püsivalt Kristusele, siis ta hoiab meid. Vaadates Jeesusele, oleme kaitstud. Mitte miski ei saa meid tema käest ära kiskuda. Pidevalt teda vaadeldes “meid muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim”. (2Kr 3:18) EGW “Tee Kristuse juurde”
Alistuv meelsus
Ketsemani aias palvetas Kristus oma Isa poole sõnadega: “Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust.” Karikas, mis näis Tema hingele nii kibedana ja mida Ta soovis, et see Temast mööda läheks, oli maailma patu tagajärjel Jumalast eraldatuse karikas. Tema, kes oli täiuslikult veatu ja süütu, sai Jumala ees süüdlaseks, et süüdlased võiksid saada andeks ja seista Jumala ees süütuna. Kui Ta oli kindel, et maailma ei saa päästa muud moodi kui Tema ohvri kaudu, ütles Ta: “Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!”
Alistuv meelsus, mida ilmutas Kristus Jumala poole palvetades, on Jumalale vastuvõetav meelsus. Tundku hing oma puudust, abitust, tühisust. Olgu kogu energia suunatud tõsisesse abipalvesse ja abi saabub. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Kristuse õpetus
Kristus rõhutas oma maapealse teenistuse ajal hingamispäeva pühitsemise kohustust. Kogu oma õpetuses suhtus Ta lugupidavalt seadusse, mille Ta ise oli andnud. Tema ajal oli hingamispäeva pidamine juba nii alla käinud, et see peegeldas pigem isekate ja meelevaldsete inimeste iseloomu, kui et Jumala oma. Kristus hülgas selle väära õpetuse, millega need, kes väitsid end tundvat Jumalat, andsid Jumalast vale pildi. Kuigi variserid Jeesust selle pärast halastamatult vaenasid, ei kohandunud Jeesus isegi väliselt nende nõuetega, vaid jätkas julgelt hingamispäeva pidamist Jumala käsu kohaselt.
Keeles, mida pole võimalik valesti mõista, tunnistas Jeesus oma suhtumist Jumala käsuõpetusse: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama,” ütles Ta. “Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. (Mt 5: 17-19) EGW “Prohvetid ja kuningad”
