Hingamispäeva järjepidevus
Aadam pidas Looja poolt puhkuseks ja õnnistuseks pühitsetud päeva nii Eedenis enne oma langemist kui ka pärast seda, kui ta oli sunnitud lahkuma õnnelikust kodust. Seda pidasid kõik patriarhid Aabelist Noani, Aabrahamini, Jaakobini. Kui valitud rahvas oli orjuses Egiptuses, kaotasid paljud ebajumalateenistuse kestel teadmise käsust, kuid siis, kui Issand vabastas Iisraeli, kuulutas Ta kogunenud rahvahulgale oma käsku aukartustäratavas hiilguses, et nad teaksid Tema tahet, kardaksid Teda ja kuuletuksid Temale igavesti.
Neist kaugeist aegadest kuni tänaseni on maailmas säilitatud Jumala käsu tundmine ja peetud neljanda käsu hingamispäeva. Kuigi “patu-inimesel” õnnestus Jumala püha päev jalge alla tallata, leidus isegi tema ülemvõimu perioodil varjulistes paikades ustavaid inimesi, kes austasid seda. Usupuhastusest alates on igas põlvkonnas olnud inimesi, kes on pidanud pühaks seda päeva. Tunnistust Jumala käsu kestvusest ja loomise hingamispäeva pidamise pühast kohustusest on igal ajal kuulutatud, kuigi sageli keset etteheiteid ja tagakiusamist.
Need tõed, sellisena nagu nad esinevad Ilmutusraamatu 14. peatükis seoses “igavese evangeeliumiga”, saavad olema Kristuse koguduse tunnuseks Tema ilmumise ajal, sest kolmekordse kuulutuse lõpul teatatakse: “Siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku.” See kuulutus on viimane kuulutus, mida enne Issanda tulekut edastatakse. Vahetult pärast selle kuulutuse esitamist näeb prohvet Inimese Poega tulevat aus, et koguda maailma lõikus. EGW “Suur võitlus”
Õigusepäikese kiirtes
Jumal võtab inimesi sellistena nagu nad on ja õpetab nad välja oma tööle siis, kui nad Talle alistuvad. Jumala Vaimust juhitud inimhinge kõik võimed elustuvad. Püha Vaimu juhtimisel areneb Jumalale pühendatud mõistus tasakaalustatuks ja kindlaks mõistma ja täitma Jumala tahet. Kõikuv iseloom saab tugevaks.
Pidev palveühedus loob Jeesuse ja Tema jüngri vahel sellise läheduse, et kristlane muutub Kristuse sarnaseks mõistuse ja iseloomu poolest. Side Kristusega avardab ja selgitab silmaringi. Tajumisvõime teravneb, otsustusvõime areneb. See, kes igatseb töötada Kristuse heaks, saab Õigusepäikeselt sellist eluandvat väge, et ta kannab rohkesti vilja Jumala auks. EGW “Ajastute igatsus”
Üks Kristusega
Me ei teeni lunastust oma sõnakuulelikkusega, sest see on Jumala and, mis võetakse vastu usu läbi. Sõnakuulmine on usu vili. “Te teate, et tema on ilmunud patte ära kandma ning temas endas ei ole pattu. Ükski, kes püsib temas, ei tee pattu; ükski, kes teeb pattu, ei ole näinud ega mõistnud teda.” (1Jh 3:5.6) See on õige mõõdupuu. Kui me jääme Kristusesse ja meis valitseb Jumala armastus, siis on meie tunded, mõtted, sihid ja toimingud kooskõlas Jumala tahtega, nii nagu see on avaldatud tema pühas käsus. “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige.” (1Jh 3:7) Õigust määratletakse Jumala püha käsu järgi, nagu see on väljendatud Siinail antud kümnes käsus. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ükski ei jää abita
Inimese olukord ei ole lootusetu. Jumal ei kontrolli meie mõistust ilma meie nõusolekuta, iga inimene võib vabalt valida. Mitte keegi ei ole nii madalale langenud, mitte keegi ei ole nii põlastusväärne, et Kristus ei saaks teda vabastada. Kurjast vaimust vaevatu suutis palve asemel öelda välja ainult Saatana sõnu, kuid ometi kuuldi tema südame sõnatut appihüüdu. Ükski abivajava hinge hüüd ei jää tähelepanuta, kuigi see ei pruugi sõnades väljenduda. Neid, kes nõustuvad astuma Jumalaga lepingusuhtesse, ei jäeta Saatana võimu alla ega nende enda iseloomu jõuetusse.
Imepärane muutus toimub inimeses, kes avab Päästjale usu kaudu südameukse. EGW “Tervise teenistuses”
Eenoki eeskuju
Eenok kõndis Jumalaga enne oma taevassevõtmist kolmsada aastat, maailma olukord aga ei olnud tollal kristliku iseloomu täiustamiseks sugugi soodsam kui praegu. Kuidas kõndis Eenok Jumalaga? Ta harjutas oma südant ja vaimu olema pidevalt teadlik Jumala ligiolekust. Hädaohus olles tõusid tema palved päästmise pärast üles Jumala poole.
Eenok keeldus kõigest, mis Jumalale võiks mitte meeldida. Ta hoidis Issandat pidevalt oma silme ees. Ta palvetas: “Õpeta mulle oma teid, et ma ei eksiks. Millega ma võiksin Sulle rõõmu valmistada? Millega ma võiksin Sind austada, mu Jumal?” Nii kujundas ta oma elu pidevalt kooskõlas Jumala käskudega ning usaldas oma Taevast Isa täiuslikult. Ta ei andunud oma mõtetele ega oma tahtele – kõik oli sulanud ühte tema Taevase Isa tahtega.
Eenokil olid kiusatused nagu meilgi. Ta elas ühiskonnas, mis ei olnud õigluse suhtes soodsamalt meelestatud kui meie ühiskond. Õhk, mida ta hingas, oli rüvetatud patust nagu meiegi ajal – ometi elas ta püha elu. Ta jäi rüvetamatuks oma ajastu valitsevatest pattudest. Samal kombel võime puhtaks ja rüvetamatuks jääda ka meie.
Eenok oli nende esindajaks, kes elavad maa peal, kui Kristus tuleb ja kes võetakse taevasse surma nägemata. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Rõõm
Meie eesõigus on avada oma süda ja lasta Päästja sisse. Kiitkem Jeesust Tema ligioleku rõõmu eest. Väljendagem Tema armastuse päikesepaistet oma näoilme ja sõnadega. Siis on Tema rõõm meis ja meie rõõm saab täielikuks.
Meie elutöösse puhutakse ülevama elu hingeõhku. See seob meid üksteise ja Jumalaga. Me peame kogema Kristuse armastust. Siis armastame üksteist nii, nagu Kristus armastas meid. EGW “Pilk ülespoole”
