Näide Peetruse elust
Raskustes oleme me sageli Peetruse sarnased! Vaatame laineid selle asemel, et hoida pilk Kristusel. Meie sammud libisevad; mühisevad lained pahisevad meile kaela. Jeesus ei kutsunud Peetrust paadist välja selleks, et ta hukkuks. Ta ei kutsu meid endale järgnema selleks, et meid siis maha jätta. “Ära karda,” ütleb Ta, “sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!” (Js 43:1)
Jeesus tundis jüngrite iseloomu. Ta teadis, kui kibedad läbikatsumised neid ootasid. Selle juhtumiga järvel soovis Ta näidata Peetrusele tema nõrka kohta ja kinnitada, et julgeolek sõltus kindlast usaldusest Jumala väesse. Katsumuste tormid võis läbida ohutult ainult siis, kui oli täielik usaldus Päästjasse. Hetkel, mil Peetrus mõtles end olevat tugeva, oli ta nõrk ja alles siis, kui ta tunnetas oma nõrkust, mõistis ta täieliku sõltuvuse vajadust. Kui Peetrus oleks sellest õppetunnist õppinud, ei oleks ta langenud suuremas katsumuses.
Päevast päeva õpetab Jumal oma lapsi. Igapäevase elu kogemustes valmistab Ta neid tööks laiemal tööpõllul. Igapäevaste katsumuste tulemus otsustab võidukuse või kaotuse elu otsustavates võitlustes. EGW “Ajastute igatsus”
Kahekordne õnnistus
Head teod on kahekordne õnnistus, mis toob kasu nii hea tegijale kui ka vastuvõtjale. Teadlikkus õigesti toimimisest on üks paremaid arstimeid haigele ihule ja vaimule. Kui vaim on vaba ja õnnelik hästi täidetud kohustuse pärast ning rahul teistele rõõmu toomise pärast, siis toob rõõmustav, ülendav mõju uut elu kogu olemusele.
Heida oma nõrkuse, mure ja valu koorem kaastundlikule Päästjale. Ava süda Tema armastusele ja lase sel teistele voolata. Pea meeles, et kõigil on raskeid katsumusi, mida kanda, ja kiusatusi, millele vastu panna, ning sina võid teha midagi nende koormate kergendamiseks. EGW “Tervise teenistuses”
Valmistumine igavikuks
Kristuse antud juhtnöörid on nii selged ja täpsed, et keegi ei pea astuma valesid samme. Ärgu keegi meist arvaku, et kuna meie oleme oma raja kõveraks teinud, peavad kõik teised, kes end kristlaseks nimetavad, sama tegema. Hakaku see, kes varem oli vigade otsija, ronima redelit pidi taeva poole, hoides oma pilku ülalt tuleval valgusel.
Tõeline kristlane hoiab oma hingeaknad avali taeva poole. Ta elab Kristusega osaduses. Tema tahe on kooskõlas Jumala tahtega. Kas me ei peaks praegu, mil meile on jäänud veel veidi prooviaega, käituma meeste ja naistena, kes püüavad kätte saada elu Jumala riigis, igavest õndsust?
Me peame tõsiselt püüdlema meie ette seatud taseme poole. See ei ole meile patukaristus, vaid ainus vahend tõelise õnne saavutamiseks. Ainus võimalus saavutada rahu ja rõõmu on olla elavas ühenduses Temaga, kes andis meie eest oma elu, kes suri, et meie võiksime elada, ja kes elab selleks, et ühendada oma vägi nende inimeste jõupingutustega, kes püüavad selles elus võita. EGW “Pilk ülespoole”
Tempel
Jumal on alati soovinud, et iga loodud olevus – nii hiilgav ja patuta seerav, kui ka iga inimene oleks templiks, kus saaks elada Looja. Patu tõttu lakkas inimkond olemast Jumala tempel. Kurjuse poolt pimestatud ja rüvetatud inimsüda ei peegeldanud enam Jumala au. Kuid Jumala Poja lihakssaamisega täitus Taeva eesmärk. Jumal elab inimeses ning päästva armu läbi muutub inimsüda jälle Tema templiks. EGW “Ajastute igatsus”
Õiguse rüü
Jumala ligiolekus võime olla ainult kattega, mille Kristus ise annab. Kristus annab selle katte, oma õiguse rüü igale kahetsevale ja uskuvale hingele. “Ma annan sulle nõu,” ütleb Ta, “osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi.” (Ilm 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
