Armuline Jumal
Eriti tänapäeval, maailma ajaloo lõppjärgus, nõuab Issand oma lastelt järeleandmatut valvsust. Ehkki võitlus on raugematu, ei jäeta kedagi võitlema üksi. Inglid aitavad ja varjavad neid, kes on alandlikud Jumala ees. Issand ei peta kunagi inimest, kes Temale loodab. Kui Tema lapsed tõmbuvad kurja eest varju otsides Tema ligi, tõstab Ta kaastundes ja armastuses lipu kaitseks vaenlase vastu. “Ärge puutuge neid,” ütleb Ta, “sest nad on minu omad. Ma olen neid märkinud oma peopesadesse.” EGW “Prohvetid ja kuningad”
Elu kuulekuses
Kristuse nimel palumine tähendab palju. See tähendab, et me peame omaks võtma Tema iseloomu ja meelsuse ning tegema Tema tegusid. Päästja tõotus on tingimuslik. “Kui te mind armastate,” ütles Ta, “siis pidage minu käsusõnu.” Ta päästab inimesi mitte koos pattudega, vaid pattudest; ja need, kes Teda armastavad, näitavad oma armastust kuulekusega.
Tõeline sõnakuulmine lähtub südamest. See on harmoonia Kristusega. Kui me Talle allume, siis samastab Ta oma mõtted ja eesmärgid meie omadega; meie mõtted ja tunded vormuvad Tema tahte järgi nii, et kuuletudes Temale, kuuletume me ühtlasi oma südame soovile. Meie õilistatud ja pühitsetud tahe leiab, et ülim rõõm on teenida Jumalat. Kui me tunneme Jumalat nii, nagu meil on võimalus Teda tunda, siis on meie elu pidev sõnakuulmise elu. Kui õpime mõistma Kristuse iseloomu ja oleme ühenduses Jumalaga, muutub patt meile vastikuks. Nii nagu Kristus inimesena täitis käsku, nii täidame ka meie, kui me juurdume jõuallikas. EGW “Ajastute igatsus”
Sõna usaldades
Jumala Sõna avaldab oma mõju ja puudutab eluga iga tegevust ning iseloomu iga etappi täpselt sel määral, mil seda on vastu võetud ja sellele kuuletutud. See puhastab iga mõtte ja valitseb iga soovi. “Ma loodan Sinu sõna peale!” (Ps 119:42) Need, kes panevad usalduse Jumala Sõnale, käituvad mehiselt ning on tugevad. Nad tõusevad madalamatest asjadest kõrgemale, õhustikku, mis on rikutusest vaba.
Kui inimene on Jumalaga osaduses, siis muudab tema elu rikkumatult puhtaks samasugune vankumatu sihikindlus, mis hoidis Joosepit ja Taanieli paganlike õukondade rikutuses. Tema iseloomurüü on plekitu. Tema elus paistab Kristuse valgus tuhmumatult. Tema kohal särab püsivalt muutumatus aus ere Hommikutäht. EGW “Tervise teenistuses”
Keskne tõde
Evangeeliumi suur keskne tõde on see, et Kristus löödi pattude lepitamiseks risti, ning selle ümber koonduvad kõik muud tõed. Kõik teised tõed sõltuvad sellest suurest tõest.
Õigesti mõistetuna saavad kõik tõed oma väärtuse ja tähtsuse seosest selle tõega. Apostel Paulus tõstab selle tõsiasja esile kuninglikus väärikuses. Ta meenutab kõigile Sõna õpetajatele, kui oluline on näidata hingedele Kristust kui ainsat pääseteed. “Aga mulle olgu olemata,” ütleb ta, “et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale”. (Gl 6:14)
Ärgu püüdku keegi oma meeli iseenese külge köita. Jumal ise on oma koguduse Rajaja ning meil on Tema muutmatu tõotus, et Tema ligiolek ja kaitse on ustavatega, kes elavad Tema nõuannete järgi. Kristus peab olema esimene aegade lõpuni. Tema on elu, jõu, õiguse ja pühaduse allikas. Seda kõik on Ta neile, kes kannavad Tema iket ning õpivad Temalt, kuidas olla tasane ja alandlik. EGW “Pilk ülespoole”
Läbikäimine Jumalaga
Läbikäimine Jumalaga õilistab meie elu ja iseloomu. Inimesed näevad siis meist – nagu nad nägid jüngritest – et oleme olnud Jeesusega.
See annab meie tööle väe, mida miski muu ei saa anda. Me ei saa endale lubada sellest väest ilma jääda. Meie elul peab olema kaks külge: ühelt poolt mõtiskluse ja vaikse palve elu, teiselt poolt elu täis aktiivsust ja tõsist tööd. EGW “Viimaste päevade sündmused”
