Sõltumine Jumalast
Meil tuleb teha “eeskuju järele”, mille jättis Kristus, kes kannatas meie eest, et me käiksime Tema jälgedes. (1Pt 2:21) Kristuse sõnad õpetavad, et me peaksime ennast lahutamatult siduma oma Isaga taevas. Ükskõik, milline on meie koht elus, me sõltume Jumalast, kelle kätes on kõikide saatus.
Tema on määranud meile töö ning on varustanud meid võimete ja vahenditega selleks tööks. Nii kaua, kui me alistame oma tahte Jumala tahtele ning usaldame Tema tugevust ja tarkust, käime turvalist rada, et täita meie osa Tema suures plaanis. EGW “Ajastute igatsus”
Hingamisse jõudmisest
Meil on kõigiti põhjus Jumalat usaldada ning tuua kõik oma vaevad ja mured Jeesuse Kristuse ette, et võiksime Temaga lähemalt tuttavaks saada. Ei peaks olema raske meeles pidada, et Issand Jeesus soovib, et tooksime kõik oma raskused ja probleemid Tema ette. Vii see palves Issanda ette ning jäta oma koormad Temale. Kui palju õnnelikumad oleme, kui me seda teeme. Sa võid minna Tema juurde nagu laps vanemate juurde, öeldes: “Issand, ma olen oma mina kandnud pikka aega kaasas, nagu saaksin end ise päästa. Minu koormad on liiga rasked ja ma ei jõua enam edasi minna. Kanna sina neid minu eest.” Tema ütleb: “Ma võtan need. Ma halastan sinu peale lakkamatu lahkusega.”
Vaata Jeesusele, kes on meie usu Alustaja ja Täidesaatja. Ärgem toimigem nii nagu varem, muutes end õnnetuks mingisuguse oletatava tulevase koorma pärast. Täida oma tänaseid kohustusi rõõmsameelselt. Meil peab olema täna usk ja usaldus Jeesusesse. Täna võin ma vaadata ja elada. Täna panen kogu oma lootuse Jumalale. Täna hingan rahus ja vaikuses, mida pakub Jumala vägi. Ütle: “Olgu Issand austatud seeläbi, et olen täna Tema armastuse kindluses rõõmus ja õnnelik.” EGW “Pilk ülespoole”
Meie Isa
Kinnitamaks meie usku Jumalasse, õpetab Kristus meid Tema poole pöörduma uue nimega – nimega, mis seostub inimsüdame kalleimate suhetega. Ta annab meile eesõiguse nimetada kõikvõimsat Jumalat oma Isaks.
See nimi, mida me Tema kohta kasutame ja millega Tema poole pöördume, on märk meie armastusest ja usaldusest ning Tema tõotusest meie eest hoolitseda ja meiega suhelda. Kui nimetame seda nime, paludes Temalt andi või õnnistust, on see Tema kõrvadele nagu muusika. Et me ei peaks Tema nimetamist selle nimega jultumuseks, kordas Ta seda ikka ja uuesti. Ta soovib, et me võtaksime selle nime omaks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Väärtustades elu
Elu on liiga püha, et lasta end haarata ajalikest ja maistest asjadest ning et sattuda hoole ja mure rattasse asjade pärast, mis on igavikuliste asjadega võrreldes tühised nagu pisike aatom. Ometi on Jumal kutsunud meid Teda teenima elu ajalikes toimetustes. Selles töös on usinusel tõelise religiooni osana sama suur osa nagu pühendumisel.
Meie aeg kuulub Jumalale. Iga hetk on Tema oma ning meil on pühalik kohustus kasutada seda Tema auks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Vaadates tänutundega möödunud aastale võime koos prohvet Saamueliga öelda: “Siiani on Issand meid aidanud!” (1Sm 7:12b)
Päev-päevalt
Inimene, kes tahab kujundada endas tugevat harmoonilist iseloomu ja elada täiuslikku kristlikku elu, peab andma Kristusele kõik ja tegema Tema heaks kõik. Lunastaja ei võta vastu poolikut teenimist. Iga päev peab kristlane õppima, mida tähendab allutada enese mina. Ta peab õppima Jumala Sõna, uurides selle tähendust ja kuuletudes selle õpetustele. Nii võib ta saavutada kõrge kristliku taseme. Päev-päevalt töötab Jumal koos temaga, täiustades tema iseloomu, mis kannatab välja ka lõpliku läbikatsumise. Päev-päeva kõrval peab ka usklik ise viima nii inimeste kui inglite ees läbi seda ülevat eksperimenti, näidates, mida evangeelium võib teha langenud inimolevuste heaks.
“Mina ei arva seda juba kätte saanud olevat,” kirjutab Paulus, “ent üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3:13, 14) EGW “Apostlite teod”
Inimese Poeg
Selleks, et veenda meid Tema kõigutamatus rahutahtes, lubas Jumal oma ainsal Pojal saada inimperekonna liikmeks ning säilitada igaveseks oma inimolemus. See on tõend sellest, et Jumal täidab oma sõna.
“Sest meile sünnib laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus.” Jumal võttis oma Poja isikus vastu inimolemuse ja viis selle üles taevasse. “Inimese Poeg” istub universumi troonil. “Inimese Poja” nimi on “Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.” (Js 9:5) MINA OLEN on Vahemees Jumala ja inimkonna vahel, on üks mõlemaga. Tema, kes on “püha, veatu, laitmatu, eraldatud patust”, ei häbene nimetada meid “vendadeks”. (Hb 7:26; 2:11) Kristuses ühineb maine ja taevane perekond. Austatud Kristus on meie vend. Taevas on põimunud ühte inimkonnaga ja inimkond võib puhata Igavese Armastuse rüpes. EGW “Ajastute igatsus”