Ära unusta abistajaid
Jumalal on inglid, kelle kogu töö on aidata neid, kes kord päästetakse. Inglite töö on Saatana väe tagasitõrjumine.
Inglid, kes võivad vaadata Taevast Isa näost näkku, sooviksid jääda Jumala lähedusse – taeva puhtuse ja pühaduse keskkonda. Kuid nende eesmärk on see taevane õhkkond tuua ka nendele, keda kiusatakse ja läbi katsutakse. Inglite töö on takistada Saatanal muuta inimesi sobimatuks taevaõuede jaoks. Inglid ühendavad oma teenistustöö päästetute heaks taeva põhimõtete ja jõuga.
Inglid, kes suudavad sinu jaoks teha seda, mida sa ise ei suuda, ootavad sinu koostööd. Nad ootavad, et vastaksid Kristuse püüetele tõmmata inimesi Jumala ja üksteise juurde. Asetu oma soovide, vaiksete palvete ning Saatanale vastu seismisega Jumala poolele. Kui tahad kurjale vastu panna, palveta siiralt: “Päästa mind kiusatusest!” ning sul on päevaks jõudu. Taevaste inglite töö on tulla läbiproovitud, kiusatud ja kannatava inimese juurde. Nad töötavad kaua ja väsimatult, et päästa hingi, kelle eest Kristus on surnud. Kui inimesed hindavad neid pingutusi ja abi, mis neile taevast saadeti ning vastavad oma käitumisega Püha Vaimu tõele; kui nad asetavad oma tahte Kristuse poolele, siis viivad inglid need sõnumid taevasse. /…/ Ja taevased väed rõõmustavad. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Head mõtted
Liikumine ja rikkalik, vaba juurdepääs õhule ja päikesevalgusele – õnnistused, mida Taevas on heldelt kõigile annetanud – annavad elu ja jõudu. EGW “Elu tänasel päeval”
Piiblisalm
“Teie kõik olete valguse lapsed ja päeva lapsed.” (1Ts 5:5)
Selgitav mõttetera
Kristuses olid ühendatud majesteetlikkus ja autus, piiramatu vägi ja alandlikkus, mis peegeldub igas hinges, kes Tema vastu võtab. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Piiblisalm
“Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.”” (Ilm 19:9)
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”