Jumala käekiri
Jumal on ilmutanud ennast meile oma Sõnas ja loomistöös. Piibli inspireeritud lehekülgedelt ja looduseraamatust tuleb meil õppida tundma Jumalat. Kogu tõeline teadus on ainult selle tõlgendamine, mida Jumal on materiaalsesse maailma kirja pannud. Teadus toob oma uurimuste kaudu esile ainult uusi tõendeid Jumala tarkusest ja väest. Õigesti mõistetuna tutvustavad nii looduseraamat kui kirjutatud Sõna meid Jumalaga, õpetades meile üht-teist nendest tarkadest ja headest seadustest, mille kohaselt Tema tegutseb. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Nägemus tulevikust
Ainult pisut aega veel, siis tuleb Jeesus päästma oma lapsi ja andma neile surematust. “See kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega.” (1Kr 15:54)
Kui lunastatud tõusevad taevasse, avanevad Jumala linna väravad ja lasevad sisse need, kes on tõde alal hoidnud. Häält, mis on sügavam kui mis tahes muusika, mida ükski surelik kõrv on kuulnud, kuuldakse ütlemas: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” (Mt 25:34) Siis saavad õiged oma tasu. Nende elu hakkab kulgema paralleelselt Issanda omaga. Nad heidavad oma kroonid Lunastaja jalge ette, puudutavad kuldseid kandleid ja täidavad kogu taeva täiekõlalise muusikaga. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Imede Jumal
Kasvatades viljasaaki, teeb Jumal iga päev imet. Looduse vahendusel toimub sama ime, mis rahvahulga toitmisel piibliloos. Inimesed valmistavad ette mullapinna ja külvavad seemne, kuid Jumalalt tulev elu paneb seemne idanema. Vihm, õhk ja päikesepaiste, mida Jumal annab, paneb kasvama “esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees”. (Mk 4:28) Jumal toidab iga päev miljoneid inimesi maailma erinevates paikades. Inimene peab töötama koos Jumalaga, kandma hoolt vilja eest ja valmistama leiba, kuid ta ei tohi kaotada silmist jumalikku väge. Tema väge ei saa kanda loodusseaduste või inimtegevuse arvele. Au kuulub Jumalale. Ometi kaldutakse austama inimest ja Jumala rikkalikud annid kulutatakse isekateks huvideks. Nii muutub õnnistus needuseks. Jumal püüab olukorda muuta. Ta soovib, et meie loiud meeled ärkaksid nägema Tema heldet armu ja võimsust. Ta soovib, et me tunneksime Teda kõikide õnnistusttoovate andide andjana. EGW “Ajastute igatsus”
Südamesse talletatud Sõna
Jeesus tõotas oma jüngritele: “Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud”. (Jh 14:26) Kuid Kristuse õpetused peavad olema eelnevalt mällu salvestatud, et Jumala Vaim saaks neid meile ohtlikul ajal meenutada. EGW “Suur võitlus”
Meisterkunstnik kõnetab meid
Loodusobjektid, mida me praegu näeme, annavad vaid kahvatu arusaama Eedeni aust. Patt on maa ilu moonutanud, kõigis asjus võib näha kurjuse töö märke. Ometi on palju ilust säilinud. Loodus tunnistab, et Keegi, kel on piiritu vägi, võrratu headus, halastus ja arm, on loonud maa ning täitnud selle elu ja rõõmuga. Isegi rikutud seisukorras ilmutavad kõik asjad suure Meisterkunstniku kätetööd. Ükskõik kuhu pöördume, võime kuulda Jumala häält ja näha Tema headuse tõendeid. EGW “Tervise teenistuses”
“Tema on oma rammuga rajanud maa, oma tarkusega loonud maailma ja mõistusega laotanud taeva.” (Jr 10:12)
Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”