Jumala tundmine ja iseloom
Jumala tundmine, nagu see on ilmutatud Kristuses, on tundmine, mille peavad omandama kõik, kes päästetakse. See on tundmine, mis muudab inimese iseloomu. Ellu vastu võetuna loob see hinges Kristuse kuju. See on tundmine, mida Jumal oma lapsi omandama kutsub. Selle kõrval on kõik muu tühine ja tähtsusetu.
Kõikide põlvkondade jooksul ja kõikides maades on iseloomu kujundamise tõelised alused olnud samad – Jumala Sõnas sisalduvad põhimõtted. Ainus kindel ja ohutu reegel on teha seda, mida ütleb Jumal. “Issanda korraldused on õiglased” ning “kes nii teeb, see ei kõigu iialgi!” (Ps 19:9; 15:5) Just Jumala Sõnaga astus apostel vastu oma aja väärteooriatele, öeldes: “Sest teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud.” (1Kr 3:11) EGW “Apostlite teod”
Sõnas on valgus
Pühakirja ei tohi lugeda traditsiooni või inimeste spekulatsiooni tuhmis valguses. Samahästi võiksime püüda tõrvikuga päikesele valgust näidata, kui selgitada Pühakirja inimeste traditsiooni või kujutlusvõime abil. Jumala püha Sõna au esiletõstmiseks ei ole vaja maise tõrvikuvalguse kuma. Sõnas eneses on valgus – Jumala au ilmub ning selle kõrval on kõik teised valgused tuhmid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Iga vaimuand on oluline
Jumal ei ole andnud kõigile sama tööharu. Tema plaan on, et mitmepalgelisuses oleks üksmeel. Kui Tema plaani uuritaks ja järgitaks, siis oleks Jumala töös palju vähem vastuolusid.
Ühes ihus on palju liikmeid, kuid kõigil liikmetel ei ole sama tegevus, vaid igaüks on töö täielikkuse seisukohalt oluline. “Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed. Kui jalg ütleks: “Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Ja kui kõrv ütleks: “Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine? Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis. Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu? Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.” (1Kr 12:14-20)
“Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed. Ja Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel tulevad imeteod, seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks. (1Kr 12: 27.28) Issand soovib, et Tema kogudus austaks iga andi, mille Ta on erinevatele liikmetele andnud. Hoidugem oma mõtete endale kinnitamisest ning ärgem arvakem, et teised ei saa teenida Issandat, kui nad ei tegutse samal tegevusalal kui meie. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Elades armastuses
Jumala armastus on rõõmu ja rahu ammendamatu allikas. See on sama kestev kui igavik. Selle lõppematust varust võib iga hing rahuldatud saada. See armastus on Jumala armastus, mis tegutseb hinges muutva väega, täiustades kristlikku iseloomu ja võimaldades inimestel saada osa jumalikust loomusest. See elava armastuse ja elu hoovus voolab maailma Kristuse kaudu. EGW “Pilk ülespoole”
Õiglased korraldused
Oma püha käsu eeskirjades on Jumal andnud inimestele täiuslikud juhised eluks. Ta on öelnud, et see käsk, milles ei ole muudetud ühtki tähekest ega märgikest, säilitab oma kehtivuse ajastute lõpuni. Kristus tuli tegema käsku suureks ja võimsaks. Ta näitas, et selle aluseks on armastus Jumala ja inimeste vastu ning et kuulekuses käsu nõuetele seisnebki inimese kohustus. Oma eluga andis Ta eeskuju kuulekusest Jumala käsule. Mäejutluses näitas Ta, kuidas selle nõuded ulatuvad palju kaugemale välistest tegudest ning haaravad südame salajasi mõtteid ja motiive.
Käsk, kui sellele kuuletutakse, juhib inimesi hülgama “jumalakartmatu elu ja maailma himud” ning elama “mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul.” (Tt 2:12) EGW “Apostlite teod”
Igapäevased palved
Kristus elas vaevanägemise ja enesesalgamise elu ning suri häbistavat surma, et anda eeskuju meelsuses, mis peaks Tema järelkäijad täitma ja juhtima. Kui vanemad üritavad oma koduses elus olla Kristuse moodi, on nende perekonna elus taevalikud mõjud.
Igas kristlikus kodus tuleks Jumalat austada hommikuste ja õhtuste tänu- ja palveohvritega. Igal hommikul ja õhtul peaksid tõsised palved tõusma Jumala poole Tema õnnistuste ja juhtimise pärast. Kas taeva Issand läheb sellistest kodudest mööda ega jäta sinna õnnistust? Kindlasti mitte. Inglid kuulevad tänuohvreid ja usupalveid ning kannavad anumised Tema ette, kes teenib pühamus oma rahva pärast ja esitab oma teeneid nende eest. Õige palve haarab kinni Kõigeväelisest ja toob inimestele võidu. Põlvedel saab kristlane jõudu, et kiusatusele vastu seista. EGW “Te saate väe”
