Üleskutsuv mõttetera
Usalda täielikult Jumalat. EGW “Pilk ülespoole”
Täites Isa tahet
Kristuse eeskuju on parim igale Aadama pojale ja tütrele. Ta täitis oma eluga Jumala seadust ning näitas, millist kuulekust igale eeskirjale peaksid ka inimesed rakendama. Igalt Jumala õnnistustest osa saavalt inimeselt nõutakse Tema jälgedes käimist, sest Tema on täiuslik eeskuju kogu inimsoole. Kristuse iseloom on lõplik etalon, milleni võib jõuda iga inimene. /…/
Kuidas elas maailma Lunastaja? Ta ei elanud iseenese soove rahuldades, vaid eesmärgil tuua ülistust Jumalale langenud, kuid Jumala näo järele loodud inimeste, ülestõstmise kaudu. Näidete, õpetuste ja oma eeskujuga selgitas Ta inimestele õiglust, näitas neile Jumala iseloomu ning andis maailmale moraalse täiuslikkuse etaloni. Inimesi pidid juhtima kaks tähtsat seaduse põhimõtet. Jeesus ütles rahvale: “Armastage oma Jumalat kogu südamest ja oma ligimest nagu iseennast.” Issand Jumal nõuab inimestelt ülimat armastust ja teenimist.
Inimene võrrelgu oma elu Kristuse eluga. /…/ Ta järgigu Selle eeskuju, kes elas Jumala seaduste kohaselt ja kes ütles: “Mina olen oma Isa käske pidanud.” Need, kes järgivad pidevalt vabaduse seadust, vaadeldes Kristust, kujundavad Tema armu läbi oma iseloomu vastavaks jumalikele nõuetele. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Head mõtted
Läbi kõikide ajastute, igal hetkel, on Jumala armastus tegutsenud langenud inimsoo heaks. EGW “Ajastute igatsus”
23. laste ja noorte laulupäev oli Põltsamaal
15. juunil oli Põltsamaal 23. laste ja noorte laulupäev. Laulupäeva avas koguduste liidu lastetöö juht Aiki Pärna, kes tervitas kõiki lauljad, pillimängijaid ja kontserdi külastajaid.
Nagu ikka, esines laulupäeval nii mudilaskoor kui ka lastekoor, kuid tänavu sai lisaks laulule üle mitme aasta kuulata ka laste- ja noorteorkestrit. Aiki sõnas, et kuigi orkestrit sooviti esinema paluda ka eelmisel aastal, siis toona see ei õnnestunud, aga tänavu küll. „Raeli (Florea, toim) kirjutas orkestri liikmetele ja nad said tulla. Nii tore on näha orkestris uusi pillimängijaid,“ väljendas Aiki oma rõõmu. Orkester alustas laulupäeva juba laupäeva pärastlõunal, et valitud palad koos läbi harjutada ja pillid kokku kõlama saada.
Lastele kõneles Karin Miller, kes rääkis ootustest. Kõigepealt kutsus ta lapsi ühtse võistkonnana tehisaru vastu võistlema. „Küsisin tehisarult, kui mitu võimalust ta suudab kümne sekundi jooksul ootamise koht anda. Meie võtame 20 sekundit ja teie hüüdke mulle, mida saab oodata ja mida te ootate,“ selgitas Karin. Lapsed võitsid selle võistluse, hüüdes, mida nemad ootavad: tüdrukute laager, järgmine nädalavahetus, sünnipäev, kool, sügis, reis, ujumine… Karin rääkis, kuidas meil on palju ootusi ja teinekord on meie palved väga täpsed. „Mõnikord ei täitu meie palved ja asjad lähevad hoopis teistmoodi ja see võib päris kurb olla,“ rääkis Karin. „Piiblis on lugu sellest, kuidas inimesed ootasid, et Jeesus hakkab valitsema, aga Jeesus hoopis suri ristil. Neil inimestel, Jeesuse jüngritel võis olla suur südamevalu ja segadus. Aga huvitav on see, et see lugu ei lõpe Jeesuse surmaga, vaid ootuste lugu läheb edasi. Jeesusel oli hoopis parem plaan: Tema tahab päästa kogu maailma ja et kõik Tema lapsed saaksid kõigest heast osa.“
Aiki sõnas laulupäeva proovidele ja kontsertidele tagasi vaadates, et see on aasta parim sündmus. „Mulle väga meeldib laste ja noorte laulupäev, sest mulle meeldib laulmine. Need laulud on kõik nagu palved. Kui enam ise ei oska või kui on suur jama või kui oled isegi rõõmus, siis lauldes palvetad. Kui laulud on meie sisse jäänud, siis need jäävad meid saatma,“ rääkis Aiki ja lisas, et laulmine ühendab. „Laulupäev annab meile ühise ruumi – me tuleme siia kokku ja siin on laulud, mida oskame koos laulda.“
Mudilaskoori juhatas Helin Kalmis, lastekoori Helerin Lehtla ja orkestrit Raeli Florea. Saateansmablis mängisid Rein Kalmus, Toomas Lukk, Martin Suits ja Meelis Lehtla. Laulupäevast tuleb ajapikku ka videosalvestis.
Pildid: Kaile Tuvi ja Vello Vähi
Julgustav tsitaat Piiblist
“Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.” (2Tm 1:7)
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
