Ole oma südame vastu aus
Paljud võtavad omaks mõistuspärase usu, jumalakartuse sellise vormi, kus süda on veel puhastamata. Olgu su palve: “Loo mulle, Jumal, puhas süda ja uuenda mu sees kindel vaim!” Ole oma südame vastu aus! Ole sama tõsine ja järeleandmatu, nagu oleks su elu ohus. See on küsimus, mis tuleb lahendada Jumala ja sinu vahel, lahendada igaveseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Vikerkaar
“Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.” (1Ms 9:16)
Armastav Päästja saadab abi just siis, kui me seda vajame. Tee taevasse on pühitsetud Jeesuse jalajälgedega. Iga okas, mis haavab meie jalgu, on haavanud Tema omi. Iga risti, mida peame kandma meie, on kandnud Tema enne meid. Issand lubab tulla võitlusi, mille kaudu hinge rahuks ette valmistada. Ahastuseaeg on Jumala rahvale kohutavaks tuleprooviks, kuid see on igale tõsisele usklikule üles vaatamise ajaks, mil ta võib usu kaudu näha teda ümbritsevat tõotuse vikerkaart. EGW “Suur võitlus”
Nurgakivi
Oma lõpmatus tarkuses valis Jumal nurgakivi ja pani selle paika. Ta nimetas seda “kindlaks aluseks”. Kogu maailm võis asetada sellele oma koormad ja mured ning see peab vastu. Täie kindlusega võib sellele toetuda. Kristus on “läbiproovitud kivi”. Need, kes Talle loodavad, ei pettu iialgi. Ta on vastu pidanud kõik proovid. Ta on talunud Aadama ja kõigi Aadama järeltulijate süükoormat ning on jäänud võitjaks pimeduse jõudude surve all. Ta on vastu pidanud igale koormale, mille on Tema peale heitnud iga kahetsev patune. Kristuses on süüdlane süda leidnud rahu. Tema on kindel alus. Kõik, kes Temale loodavad, leiavad täieliku kindlusetunde.
Neile, kes usuvad, on Kristus kindlaks aluseks. Nad on inimesed, kes Kalju peale langevad ja murduvad. Sellega mõeldakse alistumist Kristusele ja usku Temasse. Kaljule langemine ja murdumine tähendab eneseõigusest loobumist ja lapselikus alanduses Kristuse juurde minemist; oma üleastumiste kahetsemist ning Tema andestava armastuse uskumist. Nii ehitame me oma usu ja sõnakuulmise Kristusele. EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund põllumaast
Looduses tegutsevad nähtamatud mõjud kogu aeg, et saada olulisi tulemusi, kuid lõigatav saak sõltub külvatud seemnest. Pärast seda kui inimene on ustavalt maa ette valmistanud ja seemne külvanud, peab Jumal pidevalt tegutsema, et panna seeme idanema.
Samamoodi on vaimulike asjadega. Elava Jumala Sõna on seeme. Kristus on külvaja ja kui Ta pidevalt südame mullaga vaeva ei näe, ei tule mingit saaki.
“Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.” (1Kr 3:9) Jumal andis oma Poja surma, õige, ülekohtuste eest, et võiks tulla auline hingede saak. Inimsüda on Jumala põllumaa ja seal tuleb harida Kristuse õigust. Ärgu siis keegi toetugu lihalikule käsivarrele, vaid Jumalale. Tõendagu igaüks, et tal on usk, et ta pole vaimulik kääbus, vaid kasvab Kristuse armu kaste ja vihmahoogude all, et tema õiguse elu pole inimese tehtud, vaid see on Kristuse õigus, mida Jumala arm on tema südames kasvatanud. EGW “Pilk ülespoole”
Seaduskuulekus
Jumala käsk on sama püha nagu Jumal ise. Käsk on Jumala tahte väljendus, Tema iseloomu koopia ning jumaliku armastuse ja tarkuse avaldus. Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Raskustes pole sa kunagi üksi
Igal ajal ja kõikjal, kõigis meie muredes ja raskustes, kui tulevik näib tume ning me tunneme end abitute ja üksildastena, saadetakse vastusena usupalvele meie juurde Trööstija.
Olukorrad võivad lahutada meid kõikidest maisetest sõpradest, kuid ükski olukord ega vahemaa ei saa meid lahutada taevasest Lohutajast. Ükskõik, kus me oleme või kuhu läheme, Tema on alati meie paremal käel meid aitamas, toetamas ja julgustamas. EGW “Ajastute igatsus”
