Meiegi vajame vahendajat
Kui Jaakob pärast patustamist – Eesavi petmist – isakodust põgenes, rõhus teda süütunne. Üksildase ja põlatuna, lahutatuna kõigest, mis elus kallis olnud, rõhus ta hinge eriti üks mõte: hirm, et patt on ta Jumalast lahutanud, et taevas on ta maha jätnud. Oma kurbuses heitis ta palja maa peale puhkama, ümberringi vaid üksildased mäekünkad ja pea kohal selge, särav tähistaevas. Magades tajus ta kummalist valgust: ennäe, tasandikult, millel ta lamas, näis tohutu, varjutaoline redel ulatuvat taeva väravateni, Jumala inglid liikusid mööda seda üles ja alla, ülevalt hiilgusest kostuv jumalik hääl kuulutas lohutuse ja lootuse sõnumit.
Nii sai Jaakob teada, kes võis tema vajadust ja hinge igatsust rahuldada – Lunastaja. Rõõmu ja tänulikkusega vaatas ta ilmutatud teed, mille kaudu tema, patune, võis taastada ühenduse Jumalaga. Tema unenäo saladuslik redel esitas Jeesust, ainsat vahendajat Jumala ja inimese vahel. Samale võrdkujule vihjas Kristus oma jutuajamises Naatanaeliga: “Te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde”. (Jh 1:51) EGW “Tee Kristuse juurde”
Kristust peegeldades
Meie eesõigus on toetuda aktiivses, elavas usus Kristusele kui Eluandjale. Meie eesõigus on mõista koos kõigi pühadega, missugune on Jumala armastuse pikkus, sügavus ja kõrgus ning tunda armastust, mis annab teadmise, ja olla täidetud Jumala täielikkusega. Mõtisklegem Kristusest kelles peitub kogu täius. Vaadates Temale kui meie isiklikule Päästjale, hindame Tema päästva armu väärtust.
Me peaksime Jeesusest mõtlema rohkem, kui me seda teeme. Tema kiitus peaks olema meie südames. Me peame kõnelema armastusest, mida on meile nii rohkesti väljendatud. Kahtlemata on meil kõik põhjused kiita Jumalat südame, hinge ja häälega, öeldes: “Ma ülistan Issandat Tema suure armastuse eest, millega Ta on mind armastanud.” EGW “Pilk ülespoole”
Kohtumine looduses
Jeesus eelistas eemalduda linnakärast rahulikele väljadele ja mägedesse, et õpetada seal oma jüngreid. Need paigad pakkusid paremat tausta õpetustele, mida Ta soovis oma jüngritele jagada. Jeesus kogus meelsasti rahvahulga sinise taeva alla mõnele mäenõlvale või järvekaldale. Keset Jumala loomingut sai Ta pöörata oma kuulajate mõtted inimeste kätetöödelt Jumalale. Looduses toimuv kasvamine kujutas Tema kuningriigi põhimõtteid. Siis kui inimesed tõstsid pilgu mägede poole ja silmitsesid Jumala imelist kätetööd, meenutasid nad väärtuslikke õppetunde. Nii on igaühega, kes läheb Kristust südames kandes loodusesse. Ta tunneb pühalikkust. Loodus meenutab Issanda tähendamissõnu ja kordab Tema nõuandeid. Kohtumine Jumalaga looduses õilistab ja rahustab südant. EGW “Ajastute igatsus”
Igavene tõde
Jeesus ütles Vana Testamendi kirjade kohta (ja kui palju täpsemad on nad Uue Testamendi kohta): “Just need on, mis tunnistavad minust”, Lunastajast, kellesse on koondunud meie igavese elu lootus. (Jh 5:39) Jah, kogu Piibel jutustab Kristusest. Alates esimesest ülestähendusest loomise kohta – kuna “ilma temata ei ole tekkinud midagi” – kuni viimase tõotuseni: “Vaata, ma tulen varsti,” loeme Tema tegudest ja kuuleme Tema häält. (Jh 1:3, Ilm 22:12) Kui sa soovid Päästjaga tuttavaks saada, siis uuri Pühakirja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk
Usk sirutub välja haarama kinni Kristuse käest, teades, et Ta hoiab kõvemini kui ükski inimkäsi suudab ja et Ta ei lase kunagi lahti. Kui inimolevus on nõus, et teda juhitakse, siis Kristus juhib teda.
Usk on hinge südameveri. See annab soojust, tervist, kooskõla ja mõistlikku otsustusvõimet. Selle elujõud ja eluvõime avaldab võimsat, kuigi alateadlikku mõju. Kristuse elu hinges on veeallikas, mis voolab igavesse ellu. See arendab pidevalt taevalikke meeldivaid omadusi ja paneb kõigis asjus leebelt Issandale alistuma. See võimaldab meil näidata, et Kristus elab hinges. EGW “Pilk ülespoole”
Koputus südameuksele
Ustav tunnistaja ütleb: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan”. (Ilm 3:20) Iga Jumala Sõnas sisalduv või Tema Saadikute poolt esitatud üleskutse on koputus südameuksele. See on Jeesuse hääl. Iga koputuse kuulmata jätmine vähendab tahet avada. Püha Vaimu mõju, millest täna ei hoolita, kuuldub homme nõrgemana. Südame tundlikkus väheneb ja ajapikku muutub inimene tuimaks elu lühiduse ja aulise igaviku suhtes. Hukkamõistev otsus kohtupäeval ei tulene sellest, et me oleme eksinud, vaid sellest, et me oleme hooletusse jätnud taevast saadetud võimalused tundma õppida tõde. EGW “Ajastute igatsus”
Mõtteid lõikustänuks
Kõigi elus, kes võtavad Kristuse oma isiklikuks Päästjaks, peab olema näha evangeeliumi tõde ja selle päästev vägi. Jumal ei esita ühtki nõudmist, mille täitmiseks pole Ta varusid andnud. Kristuse armu läbi võime täita kõiki Jumala nõudmisi. Jumala rahva kaudu ilmutatakse kõiki taeva rikkusi.
Jumal nimetab kogu maad oma viinamäeks. Kuigi see on praegu anastajate käes, kuulub see Jumalale. See on Tema oma loomise ja sama palju ka lunastuse kaudu. Kristus ohverdas end kogu maailma eest. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Selle ühe anni kaudu on inimestele antud kõik teised. Kogu maailm saab iga päev Jumalalt õnnistusi. Iga vihmapiisk ja iga valguskiir, mis langeb tänamatule inimkonnale, iga leht, õis ja vili tunnistab Jumala rohkest kannatlikkusest ja Tema suurest armastusest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”