Omakasupüüdmatu teenimine
Oma elu ja õpetuste kaudu on Kristus andnud täiusliku eeskuju omakasupüüdmatust teenimisest, mille algatajaks on Jumal. Jumal ei ela iseendale. Maailma luues ja kõike üleval hoides teenib Ta pidevalt teisi. “Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Mt 5:45) Sellise teenimise ideaali usaldas Isa oma Pojale. Jeesuse osaks oli astuda inimkonna etteotsa ning õpetada oma eeskujuga, mida tähendab teenida. Terve Tema elu allus teenimise seadusele. Ta teenis kõiki ja rahuldas kõikide vajadusi. EGW “Apostlite teod”
Vaba valik
Armastuse käsk on Jumala valitsuse põhialuseks. Kõigi loodolevuste õnn sõltub nende täielikust kooskõlast õigluse suurte põhimõtetega. Jumal soovib kõigilt oma loodolevustelt armastuse teenistust – austust, mis tuleneb Tema iseloomu arukast hindamisest. Ta ei tunne heameelt sunnitud kuulekusest ja seepärast andis Ta kõigile vaba tahte, et loodolevused võiksid teenida Teda oma vabal valikul. EGW “Suur võitlus”
Isik, kes kustutab janu
See, kes püüab kustutada oma janu maailma allikatest, joob ja januneb jälle. Ainult üks võib rahuldada seesmist janu. Maailm vajab Kristust, “kõikide rahvaste igatsust”. Jumalik arm, mida ainult Tema võib anda, on elustav vesi, mis puhastab ja värskendab hinge.
Jeesus ei andnud mõista, et ainult üks sõõm eluvett rahuldab saajat. See, kes on maitsnud Kristuse armastust, igatseb pidevalt lisa, ent ta ei rahuldu millegi muuga. Maailma rikkus, au ja lõbu ei veetle teda. Tema südame pidev palve on: “Rohkem Sinust!” Isik, kes teadvustab inimesele tema vajaduse, ootab, et rahuldada tekkinud nälga ja janu.
Mahutid tühjenevad, laukad kuivavad, kuid meie Päästja on ammendamatu allikas. Me võime juua ja juua, kuid varu on ikka värske. See, kelle südames elab Kristus, omab õnnistuse lätte, veeallika “mis voolab igavesse ellu”. (Jh 4:14) Sellest allikast võib ta saada jõudu ja armu, millest piisab kõigi vajaduste rahuldamiseks. EGW “Ajastute igatsus”
Looduse kõned
Palju on neid viise, millega Jumal püüab endast märku anda ja mõjutada meid astuma osadusse temaga. Loodus kõneleb meie meeltele lakkamatult. Jumala armastus ja kirkus, mis avalduvad tema kätetöös, mõjutavad avatud südant. Kuulja kõrv võib kuulda ja mõista Jumala kõnet looduses.
Rohelised nurmed, majesteetlikud puud, pungad ja õied, ruttavad pilved, vihmasadu, vulisev oja ja taevalaotuse hiilgus – kõik see kõnetab meid ja kutsub tutvuma temaga, kes on need kõik teinud. EGW “Tee Kristuse juurde”
Looja armastuses
Päike, mis paistab maa peale ja paneb kogu looduse särama, kuu kummaline, pühalik hiilgus, hunnitu taevalaotus, mis on säravate tähtedega kaunistatud, vihmahood, mis värskendavad maad ja panevad taimed õilmitsema, looduse kenad objektid oma mitmekülgses külluses, kõrged puud, põõsad ja taimed, õõtsuv vili, sinine taevas, roheline maa, päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine – kõik kõnelevad inimesele tema Looja armastusest.
Ta on ühendanud end meiega kõigi nende taevas ja maa peal olevate märkide abil. Ta valvab meie üle suurema õrnusega kui ema oma raskustes last. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Edu sõltub Jumalast
Päästmistöö on lähedane koostöö kahe poole vahel – koostöö Jumala ja kahetseva patuse vahel. See töö on vajalik õigete põhimõtete kujundamiseks iseloomus. Inimene peab tegema tõsiseid jõupingutusi, et võita kõik, mis takistab tal saavutada täiuslikkust. Kuid tema edu sõltub täielikult Jumalast. Inimlikest püüetest ei piisa. Ilma jumaliku väe abita ei saavutata midagi. Jumal tegutseb ja inimene tegutseb. Vastupanu kiusatusele peab lähtuma inimesest, kes omakorda peab saama selleks väge Jumalalt. Ühelt poolt on lõpmatu tarkus, kaastunne, jõud; teiselt poolt – nõrkus, patusus, absoluutne abitus.
Jumal soovib, et õpiksime ennast valitsema. Kuid Ta ei saa meid aidata ilma meiepoolse nõusoleku ja kaastööta. Jumalik Vaim tegutseb inimesele antud võimete ja jõudude kaudu. Iseenesest pole me võimelised viima oma eesmärke, soove ega kalduvusi kooskõlla Jumala tahtega. Kui me aga tahame, et meile antaks tahtmist, siis teostab Õnnistegija selle meie eest, lükates “ümber kõik kõrgistused, mis tõstetakse Jumala tunnetuse vastu, võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla”. (2Kr 10:5) EGW “Apostlite teod”
