Usk annab rahu
Jeesuse usk annab rahu, mis on nagu jõgi. See ei kustuta rõõmusära, ei hoia tagasi rõõmsameelsust ega varjuta päikesepaistelist, naeratavat ilmet. Kristus ei tulnud ennast teenida laskma, vaid teenima. Kui meie südames valitseb tema armastus, siis järgime tema eeskuju. “Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, ma juhin tema juurde rahu otsekui jõe.” (Js 66:12) EGW “Tee Kristuse juurde”
Armastus jääb
Ükskõik kui kõrge on kellegi usutunnistus, kui ta süda pole täidetud armastusega Jumala ja kaasinimeste vastu, siis pole ta Kristuse tõeline järelkäija.
“Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis.” Kõige puhtam rõõm lähtub kõige sügavamast alandumisest. Tugevaimad ja õilsaimad iseloomud on rajatud kannatlikkuse, armastuse ja Jumala tahtele alistumise alusmüürile.
Armastus “ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha”. Kristlik armastus tõlgendab teiste motiive ja tegusid kõige soodsamas valguses. Ta ei paljasta vajaduseta nende vigu; ta ei kuula huviga halba teiste kohta, vaid püüab pigem ette tuua teiste häid omadusi.
Armastus “ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!” Selline armastus “ei hävi ilmaski”. (1Kr 13:4-8) See ei saa iial kaotada oma väärtust. See on taevalik iseloomuomadus. Kalli aardena viib selle omanik selle läbi Jumala linna väravate. EGW “Apostlite teod”
Kummardamine Vaimus ja tões
Ehkki Jumal ei ela kätega tehtud templites, austab Ta siiski oma rahva kogunemisi oma ligiolekuga. Ta on tõotanud kohtuda nendega oma Vaimu läbi, kui nad kogunevad otsima Teda, tunnistama oma patte ja palvetama üksteise eest. Kuid need, kes kogunevad Teda kummardama, peavad loobuma kõigest kurjast. Kui nad ei kummarda Teda tões ja Vaimus ning pühalikkuse ilus, on nende kogunemine asjatu. Selliste kohta ütleb Issand: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel, ilmaaegu teenivad nad mind.” (Mt 15:8.9) Need, kes kummardavad Jumalat, peavad Teda “kummardama Vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.” (Jh 4:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Ülempreester, meie isikuline eestkostja
Jumal ilmutas end oma Pojas isikuna. Jeesus, Isa au hiilgus “ja tema olemuse kuju” tuli isikulise Päästjana maailma. Isikulise Päästjana tõusis Ta taevasse. Isikulise Päästjana on Ta eestkostja taevastes õuedes. “Inimese Poja sarnasena” teenib Ta meie eest Jumala trooni ees. (Hb 1:3, Ilm 1:13) EGW “Tervise teenistuses”
Õiglane kohtunik
Jumal ei murra oma seaduselepingut ega muuda seda, mis on tulnud Tema huultelt. Tema Sõna püsib muutmatult ja igavesti nagu Tema aujärg. Kohtus tuuakse Jumala sõrmega selgelt kirjutatud seadus esile ning maailm peab Lõpmatu Õiguse kohtujärje ees kuulma kohtuotsust. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Nurgakivi alatiseks
Piibli õpetustel on eluline mõju inimese heaolule kõigis elu valdkondades. Piibel esitab põhimõtted, mis on rahvuse õitsengu nurgakiviks – põhimõtted, millest sõltub ühiskonna heaolu ja perekonna kindlus – põhimõtted, milleta ükski inimene ei saa olla kasulik, saavutada õnne ja lugupidamist selles elus ega loota pärida tulevast, surematut elu.
Inimlikus kogemuses pole olukorda ega etappi, mille tarvis Piibel ei pakuks vajalikke suuniseid. Kui Jumala Sõna uuritaks ja järgitaks, annaks see maailmale tugevama ja aktiivsema intellektiga mehi kui võimaldab kõigi inimliku tarkuse uurimisalade hoolikaimgi tundmaõppimine. See annaks inimesi, kel on iseloomukindlus, vahe mõistus ja terve otsustusvõime – inimesi, kes elaksid auks Jumalale ja õnnistuseks maailmale. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Lunastatute rõõm
Kui suur on rõõm, kui Issanda lunastatud kõik kohtuvad nende jaoks valmistatud eluasemetes! Oo missugune rõõm on kõigil, kes on olnud õiglased, omakasupüüdmatud Jumala kaastöölised Tema töö edasiviimisel maa peal! Missugust rahuldust tunneb iga viljalõikaja, kui Jeesuse selge, meloodiline hääl ütleb: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” “Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25:34.21)
Lunastaja on austatud, sest Ta ei surnud asjatult. Rõõmsa ja tänuliku südamega näevad Jumala kaastöölised oma hingevaeva tulemust hukkuvate, surevate patuste pärast ja on rahul. Murelikud tunnid, keerulised olukorrad ja kurvastus mõnede pärast, kes keeldusid mõistmast ja vastu võtmast seda, mida rahuks vaja läks, on unustatud. Enam ei ole meeles enesesalgamine, mida oli vaja töö toetamiseks. Kui nad vaatavad neid, keda nad üritasid Jeesusele võita, ja näevad neid päästetult, igaveseks päästetult – Jumala halastuse ja Lunastaja armastuse mälestusmärke -, kõlavad läbi taevavõlvide kiituse ja tänuhüüded. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
