Alandlik meel
Nende juures, kes kogevad piibellikku pühitsust, ilmneb alandlikkus. Moosese sarnaselt on nad näinud pühaduse aukartustäratavat ülevust ja nad näevad oma väärtusetust, võrreldes igavese Jumala puhtuse ja üleva täiuslikkusega.
Mingit eneseülistust ega hooplevat väidet patutusele pole neis, kes käivad Kolgata risti varjus. Nad teavad, et nende patt on põhjustanud ahastust ja valu Jumala Poja südamele ning mõte sellest toob nad alandlikkusele. Need, kes elavad kõige lähemal Jeesusele, mõistavad kõige selgemalt inimkonna nõrkusi ja patusust ning nende ainsaks lootuseks on ristilöödud ja ülestõusnud Päästja teened. EGW “Suur võitlus”
Imeline and
Armastada Jumalat üle kõige ja omakasupüüdmatult üksteist – see on parim and, mida Taevane Isa võib meile anda. See armastus ei ole mööduv impulss, vaid jumalik põhimõte, püsiv vägi. Pühitsemata süda ei saa sellist armastust luua. See esineb vaid südames, kus valitseb Jeesus. “Me armastame, sest Tema on meid enne armastanud.” Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. See vormib iseloomu, suunab ajesid, kontrollib ihasid, õilistab kiindumusi. Kui selline armastus hinges elab, muudab see kogu elu armastusväärseks ning avaldab õilistavat mõju kõigile lähedalolijaile. EGW “Apostlite teod”
Kas oled paremal käel?
“Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid Temaga, siis Ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse Tema ette kõik rahvad, ja Ta eraldab nad üksteisest” (Mt 25:31.32) Nii kujutas Kristus Õlimäel oma jüngritele suure kohtupäeva sündmusi. Ta näitas, et kohtuotsus oleneb ühest asjaolust. Kui Tema ette on kogutud kõik rahvad, siis saavad nad jaguneda ainult kahte gruppi ja nende igavese saatuse otsustab see, mida nad on Temale teinud või tegemata jätnud vaeste ja kannatajate isikus.
Sellel päeval ei meenuta Kristus inimestele seda suurt tööd, mida Tema on nende heaks teinud, andes oma elu nende lunastushinnaks. Ta meenutab seda ustavat tööd, mida nemad on teinud Tema heaks. Neile, keda Ta kogub oma paremale käele, ütleb Ta: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest! Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mu juurde.” (Mt 25:34-36) Need, keda Jeesus selliselt tunnustab, ei tea, et nad oleksid Temale midagi teinud. Nende imestunud küsimusele vastab Jeesus: “Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” (Mt 25:40) EGW “Ajastute igatsus”
Igavene tõde
Jeesus ütles Vana Testamendi kirjade kohta (ja kui palju täpsemad on nad Uue Testamendi kohta): “Just need on, mis tunnistavad minust”, Lunastajast, kellesse on koondunud meie igavese elu lootus. (Jh 5:39) Jah, kogu Piibel jutustab Kristusest. Alates esimesest ülestähendusest loomise kohta – kuna “ilma temata ei ole tekkinud midagi” – kuni viimase tõotuseni: “Vaata, ma tulen varsti,” loeme Tema tegudest ja kuuleme Tema häält. (Jh 1:3, Ilm 22:12) Kui sa soovid Päästjaga tuttavaks saada, siis uuri Pühakirja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk
Usk sirutub välja haarama kinni Kristuse käest, teades, et Ta hoiab kõvemini kui ükski inimkäsi suudab ja et Ta ei lase kunagi lahti. Kui inimolevus on nõus, et teda juhitakse, siis Kristus juhib teda.
Usk on hinge südameveri. See annab soojust, tervist, kooskõla ja mõistlikku otsustusvõimet. Selle elujõud ja eluvõime avaldab võimsat, kuigi alateadlikku mõju. Kristuse elu hinges on veeallikas, mis voolab igavesse ellu. See arendab pidevalt taevalikke meeldivaid omadusi ja paneb kõigis asjus leebelt Issandale alistuma. See võimaldab meil näidata, et Kristus elab hinges. EGW “Pilk ülespoole”
Koputus südameuksele
Ustav tunnistaja ütleb: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan”. (Ilm 3:20) Iga Jumala Sõnas sisalduv või Tema Saadikute poolt esitatud üleskutse on koputus südameuksele. See on Jeesuse hääl. Iga koputuse kuulmata jätmine vähendab tahet avada. Püha Vaimu mõju, millest täna ei hoolita, kuuldub homme nõrgemana. Südame tundlikkus väheneb ja ajapikku muutub inimene tuimaks elu lühiduse ja aulise igaviku suhtes. Hukkamõistev otsus kohtupäeval ei tulene sellest, et me oleme eksinud, vaid sellest, et me oleme hooletusse jätnud taevast saadetud võimalused tundma õppida tõde. EGW “Ajastute igatsus”








