Uussünd
Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.
“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Rada, mille Kristus on märgistanud
Kristlik elu tähendab enamat, kui paljud arvavad. See ei koosne tervenisti tasadusest, kannatlikkusest, alandlikkusest ja lahkusest. Need omadused on olulised, kuid vaja on ka julgust, jõudu, energiat ja sihikindlust. Rada, mille Kristus on ära märgistanud, on kitsas enesesalgamise rada. Sellele rajale astumiseks ning läbi raskuste ja probleemide edasi tungimiseks on vaja inimesi, kes pole nõrgukesed.
Vaja on visasid inimesi, inimesi, kes ei oota, et nende tee tasaseks tehakse ja kõik takistused kõrvaldatakse, inimesi, kes innustavad värske agarusega rõhutud tööliste nõrgenevaid jõupingutusi, inimesi, kelle süda on kristlikust armastusest soe ja kelle käed on tugevad tegema Meistri tööd. EGW “Tervise teenistuses”
Vaimulik jõud
Süda, mis võtab vastu Jumala Sõna, ei sarnane kuivaks auravale veeloigule või katkisele anumale, kust valgub välja väärtuslik vesi. See on nagu mägijõgi, mis saab oma vee püsivalt voolavaist allikaist, mille karastav kärestikulises sängis vulisev vesi kosutab väsinuid, jõuetuid ja koormatuid. See on nagu jõgi, mis pidevalt voolab ja eespool järjest sügavamaks ja laiemaks muutub, kuni eluandev vool valgub üle maa. Jõgi, mis voolab jõesängis oma teed, kingib maale roheluse ja viljakuse. Jõekallastel on rohigi erkrohelisem, puukroonid lokkavamad ning lillekirevus rikkalikum. Paikkonnas, kus maa on päikese põletavast palavusest paljas ja kõrbenud, tähistab jõe teekonda roheline joon.
Samuti ilmneb Kristuse usk tõelises Jumala lapses elustava, läbitungiva põhimõttena ning elava ja toimiva vaimuliku jõuna. Kui süda avaneb vastu võtma tõe ja armastuse taevalikku mõju, tulevad need põhimõtted esile nagu kõrbe jõed, mis panevad võrsuma taimestiku tühjas ja viljatus paigas. “Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.” (Ps 111:2.3) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Vaadeldes Jumala au
“Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.” (Js 57: 15)
Mooses oli peidetud kaljulõhesse, kui ta vaatles Jumala au. Meie peitume lõhenenud Kaljusse, kus Kristus katab meid oma läbitorgatud käega, ning me kuuleme, mida ütleb Issand oma teenijatele. Jumal ilmutab ennast meile nii nagu Mooseselegi, näidates, et Ta on “halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu. (2Ms 34:6.7) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu, mis kestab igavesti
Meie elutöö siin on ettevalmistus igaveseks eluks. Siin alustatud õppimine ei saa selles elus lõpetatud, see jätkub läbi igaviku – alati edenedes, mitte iialgi lõpule jõudes. Aina täielikumalt ilmneb Jumala tarkus ja armastus lunastusplaanis. Päästja jagab oma lapsi eluvee allikatele viies külluslikke teadmiste varusid. Päev-päevalt avanevad mõistuse ees uues ilus Jumala imelised teod, Tema väe tõendid universumi loomisel ja ülalhoidmisel.
Troonilt paistvas valguses kaovad saladused ning hing täitub hämmastusega, kui lihtsad on asjad, mida iial varem ei mõistetud.
“Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.” (1Kr 13:12) EGW “Tervise teenistuses”
Olgem tänulikud
Me peame kogunema risti ümber. Ristilöödud Kristus peaks olema meie mõtiskluste ja vestluste teemaks, meie rõõmsaimate tunnete allikaks. Me peaksime meeles pidama iga Jumalalt saadud õnnistust. Kui tajume tema suurt armastust, peaksime olema tahtlikud usaldama kõik nendesse kätesse, mis olid meie eest risti külge naelutatud.
Hing võib kiituse tiivul tõusta taevale lähemale. Jumalat teenitakse taevases õukonnas laulu ja muusikaga ning kui me väljendame oma tänulikkust, sarnaneb meie teenistus enam taevaste hulkade teenistusele. “Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au.” Mingem oma Looja ette aukartliku rõõmuga, milles on “tänulaulu ja pillihäält”. (Ps 50:32, Js 51:3) EGW “Tee Kristuse juurde”








