Vaim palub meie eest
Palve on Jumalale vastuvõetav ainult siis, kui see on esitatud alandlikkuses ja kahetsuses ning Kristuse nimel. Tema, kes kuuleb palveid ja vastab neile, tunneb neid, kes palvetavad südame alandlikkuses. Tõeline kristlane palub ainult Kristuse nimel ja ootab vastust üksnes Tema vahemehetöö kaudu. Ta soovib, et Kristusel oleks au tema palveid Isale esitada ning ta on valmis Jumalalt Kristuse kaudu õnnistusi vastu võtma.
Jumala Vaim on vastuvõetava palvega vägagi seotud. Vaim pehmendab südant ja valgustab mõistust, et see tajuks oma vajadusi. Vaim elavdab meie soove, sisendab meile nälga ja janu õiguse järele ning kostab siira paluja eest. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Usalda Jumalat
Usalda oma hinge hoidmine Jumala hoolde ja usu kindlasti temasse. Räägi ja mõtle Jeesusest. Las sinu mina kaob temasse. Heida kõrvale kõik kahtlused. Loobu hirmudest. Ütle koos apostel Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Gl 2:20) Jää püsima Jumalasse. Ta suudab hoida seda, mida oled usaldanud tema hoolde. Kui sa annad end tema kätesse, siis ta annab sulle kaugelt rohkem kui võidu tema läbi, kes on sind armastanud. EGW “Tee Kristuse juurde”
Olgu teil soola enestes
Ohvriteenistuses lisati igale ohvrile soola. Sool kujutas Kristuse õigust, mis muudab teenistuse Jumalale vastuvõetavaks. Viidates sellele kujundile, lausus Jeesus: “Iga ohvrit peab soolaga soolatama”. (Mk 9:49) “Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel.” Kõik, kes tahavad anda end “elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks” (Rm 12:1), peavad vastu võtma päästva soola – Kristuse õiguse. Ainult nii saab neist “maa sool”, mis ohjeldab kurjust nagu sool takistab riknemist. (Mt 5:13) Ent siis, kui sool on kaotanud maitse, kui on olemas ainult jumalakartuse vorm ilma Kristuse armastuseta, on kõik mõttetu. Sellise elu mõju maailmale pole ülesehitav.
“Sinu agarus ja suutlikkus minu kuningriigi ülesehitamisel,” ütles Jeesus, “oleneb sellest, kas sa oled saanud minu Vaimu. Te peate saama osa minu armust, et olla elulõhn eluks. Siis kaob võitlusvaim, omakasupüüdlikkus ja soov kõrgema koha järele. Teisse tuleb armastus, mis ei otsi oma, vaid teise kasu.” EGW “Ajastute igatsus”
Sõltudes Jumalast
Millal iganes inimene midagi saavutab, olgu kas vaimulikes või ajalikes asjades, peab ta meeles pidama, et ta suudab seda koostöös oma Loojaga. Hädavajalik on mõista meie sõltuvust Jumalast. Liiga palju usutakse inimesse, liiga palju loodetakse inimeste leiutistele. Liiga vähe usaldatakse väge, mida Jumal on valmis jagama. “Me oleme Jumala kaastöölised.” (1Kr 3:9)
Mõõtmatult tühine on see osa, mida inimlik jõud saavutab, aga kui see on ühendatud Kristuse jumalikkusega, suudab inimene kõik selle jõuga, mida Kristus jagab. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Tundes tõde
Tõde tuleb südamega vastu võtta; see nõuab tahte alistamist. Kui tõde oleks võimalik tunnustada ainult mõistusega, ei takistaks uhkus seda tegemast. Kuid tõde saab vastu võtta ainult annina ning selle tingimuseks on loobumine igast patust, milles Jumala Vaim märku annab. Ükskõik kui suured võiksid olla inimese eelised tõde tunda, pole neist kasu, kui süda ei ole avatud ning ei loobuta kõigist harjumustest ja kommetest, mis käivad vastu tõe põhimõtetele. Neile, kes anduvad Jumalale siira sooviga tunda ja täita Tema tahet, avaneb tõde Jumala väena õnnistuseks. Nad oskavad teha vahet inimeste vahel, kes kõnelevad Jumala nimel ja kes vaid enda nimel. Variserid ei allutanud oma tahet Jumala tahtele. Nad ei tahtnud tunda tõde, vaid tahtsid leida vabandusi, kuidas tõest mööda hiilida. Kristus näitas, et sellepärast ei mõistnud nad Tema õpetusi. Seejärel nimetas Ta tunnuse, mille abil eristada õiget õpetajat petisest:
Isekas meelsus rõhutab ennast. Kristus taotles Jumala au. Ta rääkis Jumala sõnu. See tunnistas Temast kui tõeõpetajast. EGW “Ajastute igatsus”
Risti saladus
Risti saladus seletab kõik teised saladused. Valguses, mis voolab Kolgatalt, paistab Jumala iseloom, mis täitis meid hirmu ja aukartusega, kauni ja kütkestavana. Arm, õrnus ja vanemlik armastus segunevad pühaduse, õigluse ja väega. Jumala üleva trooni majesteetlikkust vaadeldes näeme me Tema iseloomu meeldivust ja mõistame nii nagu ei kunagi varem nime “Meie Isa” tähendust.
Igavikus mõistetakse, et Tema, kel on piiritu tarkus, ei saanud meie päästmiseks välja mõelda mingit teist teed, kui et ohverdada oma Poeg. Tasuks selle ohvri eest on Jeesusel rõõm asustada Maa lunastatud pühadega, õnnelike surematute inimestega. Päästja võitlus pimeduse jõududega on toonud lunastatutele rõõmu, mis austab Jumalat läbi igaviku. Nii suur on Jumala silmis inimhinge väärtus, et Isa on rahul makstud hinnaga. Ja Kristus ise, vaadeldes oma suure ohvri vilju, on rahuldatud. EGW “Suur võitlus”
