Päästev usk on leping
Ei piisa, et usume seda, mida Kristusest räägitakse, meil tuleb uskuda Temasse. Ainus usk, mis meile kasu toob, on usk, mis võtab Kristuse vastu isiklikuks Päästjaks ning tunnustab Tema teeneid meie tegude asemel. Paljud peavad usku maailmavaateks. Päästev usk on leping, mille kaudu need, kes võtavad Kristuse vastu, sõlmivad liidu Jumalaga. Tõeline usk on elu. Elav usk tähendab kasvavat tarmukust ja kindlat usaldust, mille abil hinge voolab võitev vägi. EGW “Ajastute igatsus”
Nälg ja janu õiguse järele
«Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele.» Oma väärtusetuse tunnetus paneb südame nälgima ja janunema õiguse järele. Seda igatsust ei jäeta rahuldamata. Need, kes annavad südames koha Jeesusele, hakkavad mõistma Tema armastust. Kõik, kes igatsevad Jumala iseloomu sarnasust, saavad selle. Püha Vaim ei jäta kunagi abita inimest, kes vaatab Jeesusele. Kui pilk hoitakse püsivalt Kristusel, ei lakka Püha Vaimu töö enne, kui inimlaps on muutunud Tema sarnaseks.
«Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.» (Mt 5:6)
Iseloomu ilu
Jumal soovib, et tema lapsed hindaksid tema tööd ja leiaksid rõõmu lihtsast rahulikust ilust, millega ta on ehtinud meie maapealse kodu. Ta armastab ilu, kuid enam kui midagi väliselt veetlevat, armastab ta iseloomu ilu. Ta soovib, et me viljeleksime puhtust ja lihtsust, lillede rahulikku graatsiat. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hingamispäev
Hingamispäev pühitseti loomisel. See päev anti inimesele siis, kui «hommikutähed üheskoos hõiskasid ja Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.» Maal valitses rahu, sest maa oli kooskõlas taevaga. «Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea» ning Ta puhkas, tundes rõõmu lõpetatud tööst (Iob.38,7; 1.Ms.1,31).
Jumal «õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda,» s.t. eraldas pühaks otstarbeks. See tähistas loomistöö mälestust ning rääkis Jumala väest ja armastusest. Kiri ütleb: «Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele!» «Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse… Tema tegudes maailma loomisest alates» (1.Ms.2,3; Ps.111,4; Rom.1,20).
Kõik on loodud Jumala Poja läbi. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures… Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud» (Joh.1,1-3). Hingamispäev loomistöö mälestusena märgib Kristuse armastust ja väge. EGW “Ajastute igatsus”
Armastage oma vaenlasi…
Ilmselt see pilt armastavast kristlasest liigutas vaatajaid. Argielus ei tundu aga vaenuliku või ebaõiglase kaasinimese armastamine sugugi nii filmilikult lihtne olevat. Parem ja kergem oleks sellisele inimesele lihtsalt tema “õige koht” kätte näidata. Meie Issand aga nii ei arva ja Mäejutluses on Tal selle teema kohta nii mõndagi öelda. Kuidas Jeesus seda teemat oma jutluses käsitleb, sellest on võimalik koos kuulda ja mõtiskleda Põltsamaa adventkoguduse jumalateenistusel 27. juulil kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kristust peegeldades
Meie eesõigus on toetuda aktiivses, elavas usus Kristusele kui Eluandjale. Meie eesõigus on mõista koos kõigi pühadega, missugune on Jumala armastuse pikkus, sügavus ja kõrgus ning tunda armastust, mis annab teadmise, ja olla täidetud Jumala täielikkusega. Mõtisklegem Kristusest kelles peitub kogu täius. Vaadates Temale kui meie isiklikule Päästjale, hindame Tema päästva armu väärtust.
Me peaksime Jeesusest mõtlema rohkem, kui me seda teeme. Tema kiitus peaks olema meie südames. Me peame kõnelema armastusest, mida on meile nii rohkesti väljendatud. Kahtlemata on meil kõik põhjused kiita Jumalat südame, hinge ja häälega, öeldes: “Ma ülistan Issandat Tema suure armastuse eest, millega Ta on mind armastanud.” EGW “Pilk ülespoole”
Kohtumine looduses
Jeesus eelistas eemalduda linnakärast rahulikele väljadele ja mägedesse, et õpetada seal oma jüngreid. Need paigad pakkusid paremat tausta õpetustele, mida Ta soovis oma jüngritele jagada. Jeesus kogus meelsasti rahvahulga sinise taeva alla mõnele mäenõlvale või järvekaldale. Keset Jumala loomingut sai Ta pöörata oma kuulajate mõtted inimeste kätetöödelt Jumalale. Looduses toimuv kasvamine kujutas Tema kuningriigi põhimõtteid. Siis kui inimesed tõstsid pilgu mägede poole ja silmitsesid Jumala imelist kätetööd, meenutasid nad väärtuslikke õppetunde. Nii on igaühega, kes läheb Kristust südames kandes loodusesse. Ta tunneb pühalikkust. Loodus meenutab Issanda tähendamissõnu ja kordab Tema nõuandeid. Kohtumine Jumalaga looduses õilistab ja rahustab südant. EGW “Ajastute igatsus”
Hinge pühitsemine
Hinge pühitsemine Püha Vaimu töö kaudu tähendab Kristuse iseloomu istutamist inimesse. Evangeeliumi religioon on Kristus kogu inimese elus – elav, aktiivne põhimõte. See on Kristuse arm, mis ilmneb iseloomus ja teostub heades tegudes. Evangeeliumi põhimõtteid ei saa lahutada ühestki elu praktilisest osast. Kogu kristlik kogemus ja töö peab peegeldama Kristuse elu.
Armastus on jumalakartuse alus. Ükskõik missugune on usutunnistus, mitte kellelgi ei ole puhast armastust Jumala vastu, kui tal pole omakasupüüdmatut armastust oma venna vastu. Kuid me ei saa iial seda vaimu endale, püüdes teisi armastada. Meil on vaja südamesse Kristuse armastust. Kui enese mina on sulandunud Kristusesse, voolab armastus välja spontaanselt. Kristliku iseloomu täielikkus on saavutatud siis, kui seestpoolt tuleb pidevalt soov teisi aidata ja õnnistuseks olla, kui taeva päikesepaiste täidab südame ning paistab välja näoilmest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”