Seadus kirjutatuna armastavasse südamesse
Pane tähele, et sõnakuulelikkus ei ole ainult väline nõustumine, vaid armastav teenimine. Jumala käsk on tema loomuse väljendus, see on armastuse suure põhimõtte ilmutus ja seepärast tema valitsuse alus nii taevas kui maa peal. Kui meie süda on uuendatud Jumala sarnaseks, kui meie hinge on istutatud jumalik armastus, kas ei täida me siis Jumala käsku oma elus? Kui armastuse põhimõtted on istutatud südamesse, kui inimene on uuendatud tema sarnaseks, kes on ta loonud, siis on täitunud uue lepingu tõotus: “Ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.” (Hb 10:16)
Kui käsk on kirjutatud südamesse, kas ei kujunda see siis elu? Sõnakuulmine – armastav teenimine ja ustavus – on Kristuse järelkäijate õigeks tunnuseks. Nii ju Kiri ütleb: “See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske.” “Kes ütleb: “Mina tunnen teda,” aga ei pea tema käske, see on valetaja ja temas ei ole tõde.” (1Jh 5:3, 2:4) Selle asemel, et inimest sõnakuulelikkusest vabastada, on usk ja ainult usk see, mis teeb meid Kristuse armu osaliseks, mis teeb meid võimeliseks sõna kuulama. EGW “Tee Kristuse juurde”
Omakasupüüdmatu teenimine
Oma elu ja õpetuste kaudu on Kristus andnud täiusliku eeskuju omakasupüüdmatust teenimisest, mille algatajaks on Jumal. Jumal ei ela iseendale. Maailma luues ja kõike üleval hoides teenib Ta pidevalt teisi. “Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Mt 5:45) Sellise teenimise ideaali usaldas Isa oma Pojale. Jeesuse osaks oli astuda inimkonna etteotsa ning õpetada oma eeskujuga, mida tähendab teenida. Terve Tema elu allus teenimise seadusele. Ta teenis kõiki ja rahuldas kõikide vajadusi. EGW “Apostlite teod”
Vaba valik
Armastuse käsk on Jumala valitsuse põhialuseks. Kõigi loodolevuste õnn sõltub nende täielikust kooskõlast õigluse suurte põhimõtetega. Jumal soovib kõigilt oma loodolevustelt armastuse teenistust – austust, mis tuleneb Tema iseloomu arukast hindamisest. Ta ei tunne heameelt sunnitud kuulekusest ja seepärast andis Ta kõigile vaba tahte, et loodolevused võiksid teenida Teda oma vabal valikul. EGW “Suur võitlus”
Isik, kes kustutab janu
See, kes püüab kustutada oma janu maailma allikatest, joob ja januneb jälle. Ainult üks võib rahuldada seesmist janu. Maailm vajab Kristust, “kõikide rahvaste igatsust”. Jumalik arm, mida ainult Tema võib anda, on elustav vesi, mis puhastab ja värskendab hinge.
Jeesus ei andnud mõista, et ainult üks sõõm eluvett rahuldab saajat. See, kes on maitsnud Kristuse armastust, igatseb pidevalt lisa, ent ta ei rahuldu millegi muuga. Maailma rikkus, au ja lõbu ei veetle teda. Tema südame pidev palve on: “Rohkem Sinust!” Isik, kes teadvustab inimesele tema vajaduse, ootab, et rahuldada tekkinud nälga ja janu.
Mahutid tühjenevad, laukad kuivavad, kuid meie Päästja on ammendamatu allikas. Me võime juua ja juua, kuid varu on ikka värske. See, kelle südames elab Kristus, omab õnnistuse lätte, veeallika “mis voolab igavesse ellu”. (Jh 4:14) Sellest allikast võib ta saada jõudu ja armu, millest piisab kõigi vajaduste rahuldamiseks. EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund kotkast
Tugev torm sunnib kaljukotka mõnikord kitsastes kurudes maanduma. Tormipilved hoiavad seda võimsat metsade lindu kinni, tumedad pilvemassiivid lahutavad ta päikeselistest kõrgustest, kuhu ta on oma kodu rajanud. Pingutused pääseda näivad olevat viljatud. Ta viskub edasi-tagasi, peksab võimsate tiibadega õhku ja äratab oma kriisetega mägedes kaja. Peagi sööstab ta võiduka häälitsusega ülespoole, tungib läbi pilvede ja on taas kord selges päikesepaistes ning pimedus ja maru jäävad kaugele alla.
Samamoodi võib meie ümber olla probleeme, heidutavaid olukordi ja pimedust. Valed, häda ja ülekohus ümbritsevad meid. Me ei suuda pilvi hajutada. Võitleme asjatult olukordadega. On üks, ainult üks väljapääs. Udu ja pimedus klammerdub maa külge, pealpool pilvi särab Jumala valgus. Usutiibadel võime tõusta Tema ligioleku päikesevalgusesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Meie võrratu Looja
Me võime näha looduse kaudu looduse Jumalat. Jumal ilmutab oma iseloomu ilusates kõrgetes puudes, põõsastes ja lilledes. Teda tuleb võrrelda kõige kaunimate liiliate, rooside ja nelkidega. Mulle meeldib vaadelda Jumala asju looduses, sest Issand on jätnud neile märgi oma iseloomust. Ta on need andnud meile armastusest meie vastu ja Ta soovib, et meil oleks neist hea meel. Ärgem siis kummardagem looduse ilusaid asju, vaid vaadakem nende kaudu looduse Jumalat ja kummardagem Andjat.
Täitku need kaunid armastuse teenrid Jumala eesmärki ja tõmmaku meie südant Tema poole, et see saaks täidetud Tema iseloomu iluga ning jumaldaks Tema headust, kaastunnet ja väljendamatut armastust. “Sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!” (Ps 92:5.6) EGW “Pilk ülespoole”