Risti jalamil põlvitades
Kristuse surm tõestab Jumala suurt armastust inimese vastu. See on meie päästmise tagatis. Võtta kristlaselt ära rist tähendaks sama, mis kõrvaldada taevast päike. Rist toob meid lähemale Jumalale ning lepitab meid Temaga. Isaliku armastuse halastava kaastundega vaatab Jehoova kannatusele, mida talus Tema Poeg, et päästa inimkond igavesest surmast, ning Ta võtab vastu meid oma Armastatus.
Ilma Kolgata ristita ei saa inimesel olla ühendust Isaga. Ristist sõltuvad kõik meie lootused. Ristilt särab Õnnistegija armastuse valgus ning kui patune vaatab risti jalamilt üles Sellele, kes suri, et teda päästa, võib ta tunda täielikku rõõmu, kuna ta patud on andeks antud. Põlvitades usus risti jalamil, on ta saavutanud kõige kõrgema koha, mida inimene võib saavutada.
“Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5) Risti kaudu saame teada, et taevane Isa armastab meid igavese lõpmatu armastusega. Kas võime siis imestada, et Paulus hüüatas: “Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist!” (Gl 6:14) Ka meie eesõigus on kiidelda ristist, ka meie eesõigus on anda end täielikult Temale, kes andis ennast meie eest. Siis, nägudel säramas Kolgatalt kiirgav valgus, võime minna välja, et ilmutada seda valgust neile, kes viibivad pimeduses. EGW “Apostlite teod”
Anna end Jumalale
See, kes armastab Kristust rohkem, teeb rohkem head. Inimese kasulikkusel, kes on valmis loobuma egoismist ning andma võimalust töötada pühal Vaimul oma südames ja kes pühendab oma elu täielikult Jumalale, pole piire.
Kui inimesed nõustuvad laskma end Jumalal kasvatada, ilma kartmata ja sellel teel väsimata, siis õpetab Jumal neid tund-tunnilt ja päev-päevalt. Ta igatseb avaldada oma armu. Kui Tema rahvas on tahtlik kõrvaldama tõkked, valab Ta välja oma rikkalikud õnnistused inimkanalite kaudu. EGW “Ajastute igatsus”
Mõeldes Kristusest
Oleks hea, kui me veedaksime igal päeval vaikse tunni Kristuse elu üle mõtisklemises. Me peaksime käsitlema seda punkt-punktilt ning elama oma kujutlusis läbi iga etapi, eriti viimased. Kui me niiviisi mõtleme meie eest toodud suurele ohvrile, muutub meie usk Temasse kindlamaks, armastus elavamaks ning me täitume rohkem Tema Vaimuga. Kui tahame kord pääseda, peame me õppima meeleparandust ja alandumist risti jalamil.
Seltsides teistega, võime me olla kaaslastele õnnistuseks. Kui oleme Kristuse omad, keskenduvad meie kõige armsamad mõtted Temale. Räägime meelsasti Temast, ja siis kui me jutustame teistele Tema armastusest, pehmendab jumalik mõjujõud meie endi südant. Vaadeldes Kristuse iseloomu ilu, “muutume me samasuguseks kujuks aust ausse”. (2Kr 3:18) EGW “Ajastute igatsus”
Ristilöödud Kristus
Kristuse rist on lunastatute uurimisaineks ja lauluks läbi kogu igaviku. Austatud Kristuses näevad nad ristilöödud Kristust. Päästetud ei unusta kunagi seda, et Tema, kelle vägi lõi ja hoidis ülal loendamatud maailmad ääretus ilmaruumis, Jumalast Armastatu, taeva Majesteet – Tema, keda keerubid ja hiilgavad seeravid vaimustatult austasid – alandus selleks, et tõsta üles langenud inimene; et Ta kandis patu süüd ja häbi ning et Ta läks nii kaugele, et Isa varjas Tema eest oma palge, kui kadunud maailma hädad murdsid Ta südame ja kustutasid Tema elu Kolgata ristil.
Tõsiasi, et kõigi maailmade Looja, kõigi inimeste kohtunik, pani kõrvale oma au ja alandas ennast armastusest inimeste vastu, äratab pidevalt universumi imetlust ja austust. Kui päästetud kord vaatavad oma Lunastajale ja näevad Isa igavest au Tema näol; kui nad silmitsevad Tema trooni, mis kestab igavesti, ja teavad, et Tema kuningriigil ei ole lõppu, siis alustavad nad taas vaimustatult laulu: “Väärt, väärt on Tall, kes oli tapetud ja on lunastanud meid Jumalale oma kalli verega!” (Ilm 5:12) EGW “Suur võitlus”
