Hoiatus valeprohvetite eest
Kõik me oleme rändurid mingi eesmärgi poole. Vahel näib see eesmärk mõnelgi inimesel üsna ähmane olevat, kuid omades elu, peab sellel ju mingi mõte olema. Me loodame, et meie valitud tee viib meid õiges suunas. Samas aga mõistame, et sihitu ekslemise vältimiseks vajame mingit teejuhist või kaarti oma rännakuks. Kas kõik kaardil kujutatu on tõene? Või on võimalus, et kellegi kuri käsi on kaarti moonutanud? Kuidas teha vahet tõel ja valel? Kuidas teha vahet tõelisel prohvetil ja valeprohvetil? Jeesus Kristus hoiatab Mäejutluse lõpus valeprohvetite eest ja annab mõned näpunäited, kuidas neid ära tunda. Sellel pisut keerulisel teemal mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 8. veebruaril kell 11.15. Kõik on oodatud!
Kellele loodad sina?
Inglid aitavad ja varjavad neid, kes on alandlikud Jumala ees. Issand ei peta kunagi inimest, kes Temale loodab. Kui Tema lapsed tõmbuvad kurja eest varju otsides Tema ligi, tõstab Ta kaastundes ja armastuses lipu kaitseks vaenlase vastu. “Ärge puutuge neid,” ütleb Ta, “sest nad on minu omad. Ma olen neid märkinud oma peopesadesse. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Austage Jumalat
Kõigil, kes liginevad Jumalale, tuleks käituda alandlikult ja aupaklikult. Jeesuse nimel tuleme Tema ette küll usaldavalt, kuid mitte jultunud enesekindlusega nagu oleks Ta meiega samal tasemel. On neid, kes pöörduvad ligipääsmatus valguses elava suure, kõikväelise ja püha Jumala poole samamoodi nagu endaga võrdse või isegi endast madalama poole. On neid, kes käituvad Jumala kojas nii nagu nad ei käituks maise valitseja vastuvõturuumis. Neil on põhjust meenutada, et nad on Tema palge ees, keda ülistavad seeravid ja kelle ees inglid katavad näo. Jumalat tuleb sügavalt austada; kõik, kes tajuvad Tema tõelist ligiolekut, kummardavad alandlikult Tema ees ning hüüavad Jaakobi kombel: “Küll on seesinane paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Talentide kasutamine
Kogu Jumala perekond on kaasatud kohustusse kasutada oma Issanda vara. Iga inimene – kõige tagasihoidlikumast ja tähtsusetumast kuni kõige kõrgema ja tähtsamani – on moraalne isik, kellele on antud võimed, millest tuleb Jumalale aru anda.
Kõik on pandud Issanda talentide eest suuremal või vähemal määral vastutama. Vaimulik, vaimne ja füüsiline võimekus, mõju, ühiskondlik positsioon, vara, kiindumused, sümpaatiad – kõik on väärtuslikud talendid, mida tuleb kasutada Issanda töös, et päästa hingi, kelle eest Kristus suri. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Nähes nähtamatut
Kristus nägi enda ees kogu aeg oma missiooni tulemust. Tema maist elu, mis oli täis rasket tööd ja eneseohverdust, rõõmustas mõte, et Ta ei näe seda vaeva asjata. Oma elu inimeste elu eest andes taastab Ta inimkonnas Jumala kuju. Ta tõstab meid põrmust üles, vormib iseloomu oma iseloomu eeskuju järgi ja teeb selle oma auga kauniks.
Kristus nägi oma hinge vaeva ja oli rahul. Ta nägi igavikku ning nende õnne, kes Tema alanduse kaudu saavad andestuse ja igavese elu. Teda haavati nende üleastumiste tõttu, vigastati nende ülekohtu tõttu. Tema peal oli karistus, et nemad saaksid rahu, ning Tema vermete läbi on neile tervis tulnud. Ta kuulis lunastatute hõiskamist. Ta kuulis päästetuid laulmas Moosese ja Talle laulu. Kuigi Ta pidi kõigepealt vastu võtma vere ristimise, kuigi maailma patud lasusid raskelt Tema süütul hingel, kuigi Tal oli sõnulväljendamatu kurbuse vari, ometi valis Ta Tema ette seatud rõõmu nimel kannatada risti ja taluda häbi.
Seda rõõmu peavad jagama kõik Tema järgijad. Kuigi meie tasu on tulevikus suur ja auline, ei ole vaja seda hoida lõpliku vabastamise ajaks. Juba siin võime usu kaudu siseneda Päästja rõõmusse. Sarnaselt Moosesega peame vastu pidama nagu nähes Nähtamatut. EGW “Tervise teenistuses”
Õige toitumine
Selleks, milleks on toit ihule, peab Kristus saama hingele. Toidust pole meile mingit kasu, kui me seda ei söö. Samuti ei tähenda Kristus meile midagi seni, kuni me ei tunne Teda isikliku Päästjana. Teoreetiline tundmine on asjatu. Meil tuleb Temast toituda. Meil tuleb Ta võtta vastu oma südamesse nii, et Tema elu saab meie eluks. Tema armastus peab sulama meisse.
Jeesus ütles: “Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.” (Jh 6:57) Jumala Poeg elas usus Isasse ja meil tuleb elada usus Kristusesse. Kristus oli valmis nii täielikult täitma Isa tahet, et Tema elu kõneles Isast. Ta jäi patutuks. Meie võime võita samuti, nagu võitis Kristus. EGW “Ajastute igatsus”
