Eluallikas
Jumal on universumi elu, valguse ja rõõmu allikas. Nagu valguskiired päikeselt, nagu allikast purskuvad veejoad hoovavad temast õnnistused kõigile tema looduile. Kus iganes on Jumala armastus inimese südames, hoovab see armastuse ja õnnistusena edasi teistele. EGW “Tee Kristuse juurde”
“Kui kallis on su heldus, Jumal! Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika su tiibade varju all. Nad saavad söönuks su koja küllusest, ja sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast. Sest sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust.” (Ps 36:8-10)
Teenimise vaimsus
Kristus tuli siia maailma Jumala armastust ilmutama. Tema järelkäijad peavad jätkama tööd, mille Tema alustas. Püüdkem üksteist aidata ja kinnitada. Teiste heaolu taotledes on võimalik leida tõeline õnn. Inimene ei tegutse oma huvidele vastupidiselt, kui ta armastab Jumalat ja kaasinimesi.
Mida omakasupüüdmatum on inimese meelsus, seda õnnelikum ta on, sest ta täidab Jumala eesmärki tema jaoks. Jumala vaimsus täidab ta rõõmuga. Tema jaoks on elu talle usaldatud püha asi, kallis talle sellepärast, et Jumal on andnud selle teiste teenimiseks. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Igavik
Lunastustöö saab olema täielik. Seal, kus valitses patt, valitseb palju suuremal määral Jumala arm. Maa, see paik, mida Saatan nimetab enda omaks, saab rohkem kui lunastatud – see saab ülendatud. Meie väikesele maailmale, mis patu needuse all olevana on ainus plekk Jumala suurepärases loomingus, saab osaks suurem au, kui mingile muule maailmale Jumala universumis. Siin, kus Jumala Poeg elas inimeste keskel, kus au Kuningas kasvas, kannatas ja suri – siin saab olema pärast seda, kui Jumal teeb kõik uueks, Jumala eluase. “Ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.” Kui lunastatud kõnnivad läbi igaviku Issanda valguses, kiidavad nad Teda Tema kirjeldamatu anni – Immaanuel, “Jumal meiega” – eest. EGW “Ajastute igatsus”
Saagikoristus
Jumala loodusseadustes järgneb põhjusele alati tagajärg. Saagikoristus näitab, missugune oli külv. Laisa töölise mõistab hukka tema oma töö. Saak tunnistab tema vastu. Nii on ka vaimulike asjadega: iga töölise ustavust mõõdetakse tema töö tulemustega. Tema töö iseloom, kas hoolas või laisk, ilmneb saagikoristusel. Niimoodi otsustatakse tema igavene saatus.
Iga külvatud seeme annab oma saagi. Samamoodi on ka inimese elus. Meil kõigil tuleb külvata kaastunde, osavõtlikkuse ja armastuse seemneid, sest me lõikame seda, mida külvame. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”








