Usalda Jumalale kõik
Usalda kõik oma vajadused, rõõmud ja kurvastused, mured ja hirmud Jumala hoolde. Sa ei koorma ega väsita teda. Tema, kes loeb ära ka juuksed su peas, pole oma laste vajaduste suhtes ükskõikne. “Issand on halastav ja armuline.” (Jk 5:11) Meie mured, ja eriti see, et me sellest temale räägime, liigutavad tema armastavat südant. Kõnele talle kõigest, mis viib sind kimbatusse. Miski pole tema jaoks liiga raske kanda, sest ta peab üleval maailmu ja valitseb kogu universumit. Ükski asi, mis mingilgi kombel puudutab meie rahu, pole tema jaoks nii vähetähtis, et ta jätaks selle tähele panemata. Ükski peatükk meie kogemustes pole tema jaoks liiga sünge lugeda, ükski probleem pole talle liiga raske lahendada, ükski õnnetus ei saa juhtuda vähimalegi tema lastest, ükski mure rõhuda hinge, ükski rõõm teha heameelt, ükski siiras palve tõusta huulilt, mida meie taevane Isa ei märkaks või mille vastu ta huvi ei tunneks. “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3) Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kindlalt hoitud armastuses
Taevastes õuedes palub Kristus oma koguduse eest – nende eest, kelle eest Ta on maksnud lunastuseks oma verehinna. Ei aastasajad ega -tuhanded suuda vähendada Tema lunastava ohvri mõju. Ei elu ega surm, ei kõrgus ega sügavus või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses – ja mitte sellepärast, et meie Temast nii kindlalt kinni hoiame, vaid et Tema meid nii tugevasti hoiab. Kui õndsakssaamine sõltuks meie endi jõupingutustest, ei pääseks me iial; see sõltub Temast, kes on kõigi tõotuste tagatis. Võib-olla näib, et me hoiame Temast vaid nõrgalt kinni, kuid Tema armastus on meie jaoks otsekui vanema venna armastus. Kuni säilitame ühenduse Temaga, ei saa keegi meid Tema käest ära kiskuda. Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. EGW “Apostlite teod”
Päästmise teadus
Ilmutus Jumala armastusest inimese vastu koondub ristile. Selle täielikku tähendust ei suuda keel väljendada, sulg kirjeldada ega inimmõistus haarata. Kolgata ristile vaadates võime üksnes öelda: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16)
Meie pattude pärast risti löödud Kristus, surnuist üles tõusnud Kristus, taevasse läinud Kristus – see on päästmise teadus, mida peame õppima ja õpetama. EGW “Tervise teenistuses”
Milles seisneb pühadus
Pühadus ei ole vaimustus, vaid tahte täielik allutamine Jumala tahtele. Pühadus tähendab elada igast sõnast, mis lähtub Jumala suust, täita meie taevase Isa tahtmist, usaldada Jumalat katsumustes – nii pimeduses kui valguses – kõndida usus ja mitte nägemises, toetuda Jumalale tingimusteta usaldades ning hingata Tema armastuses. EGW “Apostlite teod”
Headuse ringkäik
Vaadeldes Jeesust, näeme me, et meie Jumala suurim au peitub andmises. “Ma ei tee iseenesest midagi,” ütles Jeesus, “elav Isa on mind läkitanud ja mina elan Isa läbi.” “Ma ei otsi au endale, vaid au Temale, kes mind läkitas.” (Jh 8:28; 8:50; 7:18) Nendes sõnades väljendub kogu universumi elu seadus.
Kristus sai kõik Isalt, ent Ta võttis vastu selleks, et anda. Samuti on kogu taevas Jumala teenistuses kõikide loodud olevuste heaks; armastatud Poja kaudu voolab Isa elu kõikidele; Poja kaudu pöördub see tänu ja rõõmsa teenimise armastava voona tagasi kõige Algallikana. Selliselt saab Kristuse kaudu headuse ringkäik täiuslikuks ning esitab suure Andja iseloomu, elu seadust. EGW “Ajastute igatsus”
Õppetunnid külviks valmistumisest
Maa harimises, korrastamises ja kobestamises on pidevad õppetunnid. Keegi ei tule selle peale, et kasutada ettevalmistamata maad, oodates, et see annaks otsekohe saaki. Maa ettevalmistamisel külvamiseks on vaja tõsist tahet, usinust ja sihikindlat tööd. Samamoodi on vaimuliku tööga inimsüdames. Need, kes tahavad maa harimisest kasu saada, peavad oma südamesse laskma Jumala Sõna. Siis nad avastavad, et südame söötis pind on Püha Vaimu pehmendaval mõjul kobestatud. Kui mulla kallal vaeva ei nähta, siis ei anna see saaki. Nii on ka südame pinnasega: enne kui see saab Jumala auks vilja kanda, peab Jumala Vaim seda puhastama ja korrastama.
Muld ei anna oma rikkusi välja, kui selle juures töötatakse hetkeotsuse ajel. Selleks on vaja igapäevast hoolsat tähelepanu. Mulda tuleb künda sageli ja sügavalt, et eemaldada umbrohi, mis võtab hea seemne toitained endale. Need, kes künnavad ja külvavad, valmistuvad lõikuseks. Ükski neist ei pea seisma põllul oma luhtunud lootuste keskel.
“Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head!” (Kg 11:6)
Issanda õnnistused on nendega, kes teevad põllutööd, õppides loodusest vaimulikke õppetunde. Mulda harides ei tea tööline suurt midagi aaretest, mis võivad tema ees avaneda. Maa harimisest saab hinge harimine.
Tema, kes paneb seemne idanema, kes hoolitseb selle eest päeval ja ööl ning annab jõudu kasvuks, on meie Looja, taeva Kuningas, ning ometi osutab Ta oma laste suhtes veel suuremat hoolitsust ja huvi. Inimesest külvaja külvab seemet, et hoolitseda maise elu säilimise eest, taevane Külvaja külvab hinge seemet, mis kannab vilja igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”