Loo mulle, Jumal, puhas süda
“Hoia oma südant enam kui kõike muud,” on targa mehe nõuanne, “sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23) Inimene on niisugune “kui ta arvab omas hinges.” (Õp 23:7 v.t.) Jumalik arm peab saama uuendada südame, sest muidu on asjatu püüda puhastada elu. Inimene, kes püüab kujundada õilsat ja vooruslikku iseloomu ilma Kristuse armuta, rajab oma hoone tuiskliivale. Kiusatuse metsikus tormis vajub see kindlasti kokku. Iga inimene peaks palvetama Taaveti sarnaselt: “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12) Ja taevasest annist osa saanuna tuleb meil minna edasi täiuslikkuse poole, olles valvatud “Jumala väega… usu läbi.” (1Pt 1:5)
Püha Vaimu pidev mõjutus peab aitama meil suunata mõtteid ülespoole ning harjutada mõtisklema puhastest ja pühadest asjadest. Meil tuleb Jumala Sõna hoolsalt uurida. “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse,” ütleb Laulja, “et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Ps 119:11) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hoolitsev Looja
Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. Tema, kes peab üleval loendamatuid maailmu mõõtmatuses, hoolitseb samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartmatult oma väljapaistmatut laulu laulab. Kui inimesed lähevad välja oma igapäevatööle, kui nad pühenduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja kui nad hommikul üles tõusevad, kui rikas pidutseb oma palees või kui vaene kogub oma lapsed kasina laua ümber, jälgib taevane Isa neid kõiki hella pilguga. Ei lange ükski pisar, mida Jumal ei paneks tähele. Ei ole naeratust, mis jääks talle märkamatuks.
Kui me vaid usuks seda täielikult, kaoks kõik asjatud mured, meie elus poleks nii palju pettumusi. Iga asi, olgu suur või väike, jääks siis Jumala hooleks ja teda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis naudiksime hingerahu, mis on paljudele juba kaua aega tundmatu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Taeva meelsus
Rääkige usu ja julgustuse sõnu, mis on tervendavaks palsamiks muserdatud ja haavatud inimesele. Väga paljud on eluvõitluses väsinud ja masendunud, kuigi kasvõi üks sõbralikult julgustav sõna oleks aidanud neil võita. Me ei peaks kunagi mööduma kannatajast, ilma et püüaksime teda lohutada nii nagu Jumal on lohutanud meid.
Kui Jumala lapsed osutavad halastust, lahkust ja armastust kõigi inimeste vastu, tunnistavad nad taeva seadusest. Meelsus, mida ilmutame kaasinimeste vastu, kõneleb meie meelsusest Jumala vastu. EGW “Ajastute igatsus”
Kohtume videopildi vahendusel aadressil otse.advent.ee. Hingamispäeval, 21. märtsil veebijumalateenistus – kell 10 piiblitund, kell 11.15 jutlustab Ivo Käsk.
Vaimulik elu
Vaimuliku elu Looja on nähtamatu. Meetodeid, mille abil seda elu edasi antakse ning säilitatakse, ei ole võimalik inimliku teaduse abil täpselt seletada. Ometi tegutseb Vaim alati kooskõlas kirjutatud Sõnaga – nii looduses kui ka vaimuliku elu valdkonnas. Füüsilist elu hoitakse pidevalt alal jumaliku väe kaudu – mitte otsese ime abil, vaid nende õnnistuste kasutamise teel, mis meile kättesaadavaks on tehtud. Niisamuti säilitatakse ka vaimulikku elu nende vahendite tarvitamise teel, mida jumalik Juhtivus meie käsutusse on andnud.
Kui Kristuse järelkäija tahab kasvada täieks meheks “Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Ef 4:13), peab ta sööma eluleiba ning jooma õnnistuse vett. Ta peab valvama, paluma ja töötama, pöörates kõigis asjus tähelepanu Jumala juhistele Tema Sõnas. “Sügavus hüüab sügavusele Sinu koskede kohisemises; kõik Su veevood ja Su lained käivad minust üle. Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul Temale, palve mu elu Jumala poole.” (Ps 42:8,9) EGW “Apostlite teod”
Eluvee allikas
Õige motiiv teenimiseks
Oma heade tegudega ei peaks Kristuse järelkäija püüdma tuua austust endale, vaid Temale, tänu kelle armule ja väele nad tegutsesid. Püha Vaimu kaudu saab iga hea tegu tehtud ning Vaimu tuleb ülistada, mitte saajat, vaid Andjat. Kui Kristuse valgus särab hinges, on huulil kiitus ja tänu Jumalale. Teie mõtteaine ega vestlusteema ei ole teie palved, teie kohuse täitmine, heldemeelsus ega enesesalgamine. Jeesus saab ülistatud, oma mina peidetud ning Kristus ilmub kui kõik kõiges.
Me peame andma siiralt, mitte selleks, et oma heade tegudega uhkeldada, vaid kaastundest ja armastusest kannatajate vastu. Kavatsuse siirus ja südame tegelik headus on motiivid, mida Taevas väärtustab. Jumal peab hinge, mis on armastuses siiras ja kogu südamega pühendunud, väärtuslikumaks kui kuld, kallimaks kui Oofiri kuld. (Js 13:12) Me ei tohi mõelda tasule, vaid teenimisele. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”