Õiguse Issand ja Päästja
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele. Ärgu keegi häbenegu tunnistada Kristust oma Päästja, nõuandja, teejuhi ja äärmiselt suure tasuna. Kas me kaotame midagi? Pidagu meeles need, kel on kiusatus valida maailm, püüda saavutada maailma tunnustus, et kui nad ei vali Kristust siin, siis ei tunta neid taevas. Kiusatud hing, keda sina oled valinud oma juhiks? …
“Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.” (Fl 3:7-12)
Tule Kristuse juurde niisugusena nagu sa oled – nõrga, abitu ja surevana. Anna end tervenisti Tema halastuse hooleks. Pole ühtki probleemi ei sees- ega väljaspool, mida Tema jõuga ei saaks võita. Pole loomust, mida Kristus ei suudaks alistada, pole ühtki nii ägedat meelelaadi, mida Tema ei suudaks summutada, kui süda on Tema kätte antud. Meil on kõikvõimas Päästja. EGW “Pilk ülespoole”
Uus ja vana
Igal ajastul on toimunud tõe uus areng, Jumala sõnum on antud just selle põlvkonna inimestele. Kõik vanad tõed on olulise tähtsusega; uut tõde ei saa vanast lahutada, uus avardab vana. Ainult siis, kui mõistame vanu tõdesid, võime aru saada uutest.
Kui Kristus soovis selgitada jüngritele oma ülestõusmise tõde, siis Ta hakkas peale “Moosest ja Prohvetitest” ja seletas “neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib”. (Lk 24:27) Ent uues ilmutuses särav valgus tõstab vana tõe kõrgele. See, kes heidab kõrvale või ignoreerib uut, ei ole tegelikult vana omandanud. Tema jaoks kaotab see oma elustava väe ja muutub üksnes elutuks vormiks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”