Näe looduses armastavat Jumalat!
Nii loodus kui ilmutus tunnistavad Jumala suurest armastusest. Meie taevane Isa on elu, tarkuse ja rõõmu allikas. Vaadelge looduse ülevust ning ilu. Mõelge, kui imeliselt on kõik kohandatud teenima mitte ainult inimese, vaid kõige elava vajadusi ja õnne. Päikesepaiste ja vihm, mis rõõmustavad ning värskendavad maad ja merd, mägesid ja tasandikke, jutustavad meile Looja armastusest. Jumal rahuldab kogu loodu igapäevased vajadused.
“Jumal on armastus” – nii on kirjutatud igale puhkevale pungale, igale tärkavale rohuliblele. Kaunid linnud, kes täidavad õhu imelise lauluhelinaga, õrnade värvivarjunditega healõhnalised lilled oma täiuslikkuses, metsade majesteetlikud hiigelpuud oma võimsa lehestikuga – kõik see tunnistab Jumala õrnast, isalikust hoolest ja tema soovist teha oma lapsed õnnelikuks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Päästev usk on leping
Ei piisa, et usume seda, mida Kristusest räägitakse, meil tuleb uskuda Temasse. Ainus usk, mis meile kasu toob, on usk, mis võtab Kristuse vastu isiklikuks Päästjaks ning tunnustab Tema teeneid meie tegude asemel. Paljud peavad usku maailmavaateks. Päästev usk on leping, mille kaudu need, kes võtavad Kristuse vastu, sõlmivad liidu Jumalaga. Tõeline usk on elu. Elav usk tähendab kasvavat tarmukust ja kindlat usaldust, mille abil hinge voolab võitev vägi. EGW “Ajastute igatsus”
Nälg ja janu õiguse järele
«Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele.» Oma väärtusetuse tunnetus paneb südame nälgima ja janunema õiguse järele. Seda igatsust ei jäeta rahuldamata. Need, kes annavad südames koha Jeesusele, hakkavad mõistma Tema armastust. Kõik, kes igatsevad Jumala iseloomu sarnasust, saavad selle. Püha Vaim ei jäta kunagi abita inimest, kes vaatab Jeesusele. Kui pilk hoitakse püsivalt Kristusel, ei lakka Püha Vaimu töö enne, kui inimlaps on muutunud Tema sarnaseks.
«Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.» (Mt 5:6)
Jumala perekond
Abimees
Kõikides meie katsumustes on meiega ustav Abimees. Ta ei jäta meid üksi heitlema kiusatustega ega lase murduda koorma ja murede all. Kuigi meie surelikud silmad Teda praegu ei näe, võib meie usukõrv kuulda Tema häält: “Ära karda, ma olen sinuga. Ma olin surnud ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni.” (Ilm 1:18) Ma tean su muret, olen kogenud sinu võitlusi, tundnud samu kiusatusi nagu sina. Ma tean sinu pisaraid, sest ka mina olen nutnud. Ma tean muresid, mis peituvad liiga sügaval hingepõhjas, et neid sosistada inimkõrvadele. Ära mõtle, et sa oled üksi ja hüljatud. Kuigi su valu ei leia vastukaja üheski inimsüdames, vaata minule ja ela. EGW “Ajastute igatsus