Lunastustöö – kas meil on lootust?
Inimmeel ei suuda haarata lunastustööd. Selle saladus ületab arusaamisvõime, ometi mõistab see, kes siirdub vaimulikust surmast ellu, et tegemist on jumaliku tegelikkusega. Lunastuse algust võime tunda isikliku kogemuse kaudu. Selle tagajärjed ulatuvad igavikku.
Taavet oli palunud: «Loo mulle, Jumal, puhas süda ja uuenda mu sees kindel Vaim!» (Ps.51,12). Hesekieli kaudu oli antud tõotus: «Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue Vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seaduste järele ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid!» (Hes.36,26.27)
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta: «Tema on Jumal oma parema käega tõstnud juhiks ja Õnnistegijaks, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist?» (Apt.5,31). Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski.
Kuidas me siis pääseme? «Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas,» nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. «Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!» (Joh.1,29). Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega: «Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega» (Ps.40,9).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Palvenädal 3.-10. november 2018

Jutlus kolmeinglikuulutusest 27.10 kell 11.00
Kolme ingli sõnum – “Tehke kindlaks, mis on peaasi!” Ilm 14:12
Igal inimesel on omad toitumisharjumused. Paljude jaoks kehtib reegel, et paremad palad jäetakse viimaseks. Samast vallast on ka ütelus: “Kes naerab viimasena, naerab paremini!” Kas apostel Johannes lähtus samuti sarnasest elufilosoofiast, on raske öelda. Kuid pannes kirja sõnumit kolmest inglist kesktaeva kohal, kellel oli maailma rahvastele öelda midagi väga olulist, pani Johannes paremad palad inglite sõnumi lõppu. Mida see “parim” endast kujutas, sellest õpime koos hingamispäeval 27. oktoobril kell 11.00.
Rada, mille Kristus on märgistanud
Kristlik elu tähendab enamat, kui paljud arvavad. See ei koosne tervenisti tasadusest, kannatlikkusest, alandlikkusest ja lahkusest. Need omadused on olulised, kuid vaja on ka julgust, jõudu, energiat ja sihikindlust. Rada, mille Kristus on ära märgistanud, on kitsas enesesalgamise rada. Sellele rajale astumiseks ning läbi raskuste ja probleemide edasi tungimiseks on vaja inimesi, kes pole nõrgukesed.
Vaja on visasid inimesi, inimesi, kes ei oota, et nende tee tasaseks tehakse ja kõik takistused kõrvaldatakse, inimesi, kes innustavad värske agarusega rõhutud tööliste nõrgenevaid jõupingutusi, inimesi, kelle süda on kristlikust armastusest soe ja kelle käed on tugevad tegema Meistri tööd. EGW “Tervise teenistuses”
Vaimulik jõud
Süda, mis võtab vastu Jumala Sõna, ei sarnane kuivaks auravale veeloigule või katkisele anumale, kust valgub välja väärtuslik vesi. See on nagu mägijõgi, mis saab oma vee püsivalt voolavaist allikaist, mille karastav kärestikulises sängis vulisev vesi kosutab väsinuid, jõuetuid ja koormatuid. See on nagu jõgi, mis pidevalt voolab ja eespool järjest sügavamaks ja laiemaks muutub, kuni eluandev vool valgub üle maa. Jõgi, mis voolab jõesängis oma teed, kingib maale roheluse ja viljakuse. Jõekallastel on rohigi erkrohelisem, puukroonid lokkavamad ning lillekirevus rikkalikum. Paikkonnas, kus maa on päikese põletavast palavusest paljas ja kõrbenud, tähistab jõe teekonda roheline joon.
Samuti ilmneb Kristuse usk tõelises Jumala lapses elustava, läbitungiva põhimõttena ning elava ja toimiva vaimuliku jõuna. Kui süda avaneb vastu võtma tõe ja armastuse taevalikku mõju, tulevad need põhimõtted esile nagu kõrbe jõed, mis panevad võrsuma taimestiku tühjas ja viljatus paigas. “Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.” (Ps 111:2.3) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Issanda palge ees
Kui vaatleme looduse ilu, kui õpime sellest maa harimise, puude kasvu ning kõigi maa, mere ja taeva imede kaudu, siis hakkame tõde uut moodi tajuma. Jumala ja inimese suhte saladused, Tema tarkuse ja otsustusvõime sügavus, nagu need avalduvad inimese elus – kõik need moodustavad rikkaliku varakambri. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
“Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11-13)