Jeesuse eeskuju
Kui jüngrid astusid ülemisse tuppa, oli nende südames kibedus. Juudas pressis end Kristuse kõrvale vasakule poole, Johannes oli paremal pool. Kui üldse oli mingi kõrgem koht, siis oli Juudas otsustanud selle endale saada. Seepärast pidas ta auväärseks istuda Kristuse kõrval.
Oli ilmnenud veel üks tülipõhjus. Pühade puhul oli tavaks, et üks sulane pesi külaliste jalad, ja selgi korral olid vajalikud ettevalmistused selleks tehtud. Jalgade pesemise jaoks oli valmis kann, vaagen ja rätik, kuid kohal polnud ühtegi sulast. Keegi jüngritest pidi seda nüüd tegema, kuid haavunud meestest polnud keegi tahtlik sulase osa täitma. Külmaverelise ükskõiksusega istusid kõik paigal. Vaikimine kõneles tahtmatusest alanduda.
Kuidas võis Kristus neid aidata, et Saatan nende üle otsustavat võitu ei saaks? Kuidas võis Ta neile mõista anda, et jüngri nime kandmine ei tee neid veel jüngriteks ega kindlusta neile kohta Tema riigis? Kuidas võis Ta näidata, et armastav teenimine ja tõeline alandus on tegelik suurus? Kuidas võis Ta süüdata nende südames armastuse ja avada neid mõistma seda, mida Ta igatses neile rääkida?
Jeesus ootas natuke, et näha, mida jüngrid ette võtavad. Siis tõusis Ta lauast. Võtnud ült kuue, et see ei takistaks Tal tegutseda, võttis Ta rätiku ja sidus selle endale vööle. Hämmastunult jälgisid jüngrid Tema tegevust. «Pärast seda valab Ta vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ning kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.» See tegu avas jüngrite silmad. Kibe häbi ja alandatus täitis nende südant. Nad mõistsid sõnatut etteheidet, ja nägid end hoopis uues valguses.
Nii väljendas Kristus oma jüngritele armastust. Nende isekus tegi Talle haiget, kuid Ta ei hakanud probleemi üle polemiseerima. Selle asemel andis Ta neile eeskuju, mis jäi neile alatiseks meelde. Tema armastust nende vastu polnud võimalik häirida ega kustutada. Ta teadis, et Isa oli andnud kõik Tema kätte nii siis, kui Ta tuli Jumala juurest, kui ka siis, mil Ta läheb sinna tagasi. Ta oli täielikult teadlik oma jumalikkusest; kuid Ta oli võtnud ült kuningliku rüü ja peast krooni ning hakanud sulaseks. Nüüd, oma maise elu lõpul, vöötas Ta ennast kui sulane ja täitis sulase ülesandeid.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Silm silma ja hammas hamba vastu

Armu teile ja rahu Jumalalt
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, kes andis enese meie pattude eest, et meid välja kiskuda praegusest kurjuse ajastust Jumala ja meie Isa tahtmist mööda, kellele olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen. (Gal.1,3-5)
Südamealandlikkus on jõud
«Sest Jehoova on kõrge ja näeb madalat» (Ps.138,6). Kristuse pilk jälgib õrnalt neid, kelles ilmneb Tema tasane ja alandlik meelsus. Maailm võib neid pilgata, kuid Jumala silmis on sellised inimesed väärtuslikud. Mitte ainult targad, suurtsugused või heategijad saavad passi taevastele õuedele; sinna saab mitte ainult usin tööline, kes on täis indu ja väsimatut aktiivsust. Ei; rohket sissepääsu kogevad vaimust vaesed, kes igatsevad Kristuse alalist lähedust; südamest alandlikud, kelle suurimaks sooviks on täita Jumala tahet. Sellised inimesed on oma rüüd pesnud ja teinud valgeks Talle veres. «Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad Teda ööd ja päevad Tema templis. Ja see, kes aujärjel istub, laotab oma telgi nende üle» (Ilm.7,15). EGW “Ajastute igatsus”
Jõud ülevalt
Õppetund männist
Kõigist puudest on harilik mänd üks parimaid, millest kristlased võivad saada innustavaid õppetunde. Mänd vajab juurte jaoks vähem mulda kui ükski teine puu. Ta leiab kuivas pinnases ja viljatute kaljude vahel piisavalt toitaineid, et püsida ühtviisi roheline nii talvel kui ka suvel. Juurte all vähe mulda, sirutub ta kõigist metsapuudest kõrgemale, jõudes taevale kõige lähemale.
Koguduseliikmed, kes seisavad oma osal ja kohal, on õiguse puud, Issanda istandus. Kuigi ümbritsevad olud võivad olla ebasoodsad, sirutuvad nad pidevalt taeva poole, nagu mänd, mille juurtel on vähe mulda, ning ammutavad toitaineid ülevalt. Nagu männi healõhnalised oksad jagavad nad saadud armu armu peale. Varjatud toitained, mis tulevad Jumalalt, antakse Talle tagasi ehedaimas teenistuses. EGW “Pilk ülespoole”
Haara usus kinni Jumala tugevusest
Kogudusele koidab särav, auline päev, kui ta riietub Kristuse õiguse rüüga ning loobub igasugusest sarnanemisest maailmaga. Jumal kutsub ustavaid, kes Temasse usuvad, julgustama neid, kes ei usu ning kel puudub lootus.
Pöörduge Issanda poole, te lootuse vangid. Otsige tugevust Jumalalt, elavalt Jumalalt. Osutage kõikumatut ja alandlikku usku Tema väesse ja valmidusse päästa. Kui me usus haarame kinni Tema tugevusest, muudab Ta imeliselt ka kõige lootusetumad, arakstegevamad väljavaated. Ta teeb seda oma nime auks. EGW “Prohvetid ja kuningad”