Jutlus kolmeinglikuulutusest 27.10 kell 11.00
Kolme ingli sõnum – “Tehke kindlaks, mis on peaasi!” Ilm 14:12
Igal inimesel on omad toitumisharjumused. Paljude jaoks kehtib reegel, et paremad palad jäetakse viimaseks. Samast vallast on ka ütelus: “Kes naerab viimasena, naerab paremini!” Kas apostel Johannes lähtus samuti sarnasest elufilosoofiast, on raske öelda. Kuid pannes kirja sõnumit kolmest inglist kesktaeva kohal, kellel oli maailma rahvastele öelda midagi väga olulist, pani Johannes paremad palad inglite sõnumi lõppu. Mida see “parim” endast kujutas, sellest õpime koos hingamispäeval 27. oktoobril kell 11.00.
Lõikustänu jumalateenistus 13. oktoobril kell 11.00
Jumal lõi seemne – nii nagu Ta lõi ka maa – oma sõnaga. Oma sõnaga andis seemnele jõu kasvada ja paljuneda. Tema ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis… Ja Jumal nägi, et see oli hea” (1.Moosese 1:11,12). See sama sõna paneb ikka veel seemne kasvama. Iga seeme, millest tungivad rohelised idulehed mullast välja päikese kätte, kuulutab Looja Sõna imejõust; Temast, kes “ütles, ja nõnda see sai” (Psalmid 33:9).
Kristuse mäejutlus
Ehk oleme lugenud või kuulnud lugu hästi toimivast asutusest, mille kodukorra esimene reegel, Punkt 1, sätestab, et „ülemusel on alati õigus”. Järgmine reegel ütleb aga, kuidas toimida siis, kui ülemusel ei ole õigus: „Punkt 2 – kui ülemusel ei ole õigus, siis vaata Punkt 1.”
Me kõik armastame õigust. Eriti veel siis, kui meil on õigus (või vähemalt näib õigus olevat). Mäejutluse 4. õnnelikuks kiitmine räägib meile ka midagi õigusest. Millist õigust pidas silmas Jeesus Kristus, iseloomustades selle omajat kui Jumala armuriigi kodanikku? Millise õiguse järele peaksime meie igaüks nälga ja janu tundma nii, justkui oleks tegemist elu ja surma küsimusega?
Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval, 29. septembril kell 11:00 meie koguduse hommikusel jumalateenistusel. Kõik on oodatud!
Järgneb püha-õhtusöömaaja teenistus.
Lunastatud
Kui mõelda sellele hiilgavale pärandile, mis inimesele võib osaks saada, siis “mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks”? (Mt 16:26) Ta võib olla vaene, siiski seisneb ta rikkus ja positsioon, mida maailm ei suuda iialgi pakkuda, temas eneses. Patust lunastatud ja puhastatud, Jumala teenimisele pühendatud õilsate võimetega inimene on erakordne väärtus. Jumala ja pühade inglite seas taevas on rõõm ühe lunastatud inimese pärast, vaimustus, mis kaigub püha võidurõõmu väljendavais lauludes. EGW “Tee Kristuse juurde”
Uussünd
Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.
“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
