skip to Main Content
07okt. 18

Lõikustänu jumalateenistus 13. oktoobril kell 11.00

lõikustänuJumal lõi seemne – nii nagu Ta lõi ka maa – oma sõnaga. Oma sõnaga andis  seemnele jõu kasvada ja paljuneda. Tema ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis… Ja Jumal nägi, et see oli hea” (1.Moosese 1:11,12). See sama sõna paneb ikka veel seemne kasvama. Iga seeme, millest tungivad rohelised idulehed mullast välja päikese kätte, kuulutab Looja Sõna imejõust; Temast, kes “ütles, ja nõnda see sai” (Psalmid 33:9).
   Kristus õpetas oma jüngreid palvetama: “Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!” Ning osutades lilledele, kinnitas Ta neile: “Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu…, eks siis veelgi enam teid” (Matteuse 6:11,30). Oma pideva tegutsemisega vastab Kristus senimaani sellele palvele ning täidab oma tõotust. Inimese teenistuses – et teda toita ja katta – on jätkuvalt nähtamatu vägi. Oma mitmekülgse tegevuse kaudu muudab Issand näivalt äravisatud seemne elavaks taimeks. Ja Tema annab sellele õiges vahekorras kõike, mida see vajab täiusliku viljakandmiseni. Psalmist kirjeldab öeldut kaunilt:
 “Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad, kastes selle vagusid  ja pudendades mullapanku. Vihmapiiskadega Sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu. Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.” Psalmid 65:10-12.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
26sept. 18

Kristuse mäejutlus

Ehk oleme lugenud või kuulnud lugu hästi toimivast asutusest, mille kodukorra esimene reegel, Punkt 1, sätestab, et „ülemusel on alati õigus”. Järgmine reegel ütleb aga, kuidas toimida siis, kui ülemusel ei ole õigus: „Punkt 2 – kui ülemusel ei ole õigus, siis vaata Punkt 1.”

Me kõik armastame õigust. Eriti veel siis, kui meil on õigus (või vähemalt näib õigus olevat). Mäejutluse 4. õnnelikuks kiitmine räägib meile ka midagi õigusest. Millist õigust pidas silmas Jeesus Kristus, iseloomustades selle omajat kui Jumala armuriigi kodanikku? Millise õiguse järele peaksime meie igaüks nälga ja janu tundma nii, justkui oleks tegemist elu ja surma küsimusega?

Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval, 29. septembril kell 11:00 meie koguduse hommikusel jumalateenistusel. Kõik on oodatud!

Järgneb püha-õhtusöömaaja teenistus.

alandusteenistusel...

24sept. 18

Kristuse tähendamissõnad

125Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõelisele
“kõrgharidusele”. Kristus võinuks selgitada inimesele teaduse sügavaimad
tõed. Ta võinuks paljastada saladused, milles selgusele saamine on nõudnud
palju sajandeid vaevanägemist ja uurimist. Ta võinuks visandada teaduse
põhijooned, mis pakkunuks mõtteainet ja tõuget leiutustegevusele ajaloo
lõpuni. Kuid Ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud midagi uudishimu
rahuldamiseks või auahnuse toitmiseks, mis avanuks inimesele uksed
ilmaliku suuruse ees. Kristuse kogu õpetustöö mõtteks oli tuua inimmeel
kontakti piiritu Mõistusega. Ta ei õhutanud rahvast uurima inimeste käsitlusi
Jumalast, Tema Sõnast või tegudest. Ta õpetas inimesi nägema Teda
sellisena nagu Ta avaldub Tema tegudes, sõnades ja eelhoolitsuses.
Kristus ei käsitlenud abstraktseid teooriaid, vaid seda, mis on oluline
iseloomu arendamiseks, mis avardab inimese suutlikkust Jumalat tunda ning
tõhusamalt head teha. Tema räägib inimesele elu praktikaga seonduvaid
tõdesid, mis ulatuvad igavikku.
Samuti saame meiegi Loojaga tutvuda looduse vahendusel. Loodus on
suur õpperaamat, mida kasutagem koos Piibliga selleks, et õpetada teistele
Jumala iseloomu ning juhtida eksinud lambaid tagasi Jumala karja juurde.
Jumala kätetööd uurides mõjutab Püha Vaim veenvalt meie meelt. Selline
veendumus ei ole süsteemse mõttetöö tulemus; kui meie mõistus pole liiga
pimestunud tundmaks Jumalat, silm liiga ähmastunud nägemaks Teda ega
kõrv liiga kurdistunud kuulamaks Tema häält, adume kõiges sügavamat
tähendust ning kirjutatud sõna väärtuslikud vaimulikud tõed juurduvad
südames.
Ent Kristus seostas oma õpetused lisaks puhkepäevale ka töönädalaga. Tal
on tarkust kündja ja seemne külvaja jaoks. Kündmise ja külvamise,
maaharimise ja viljalõikuse kaudu õpetab Ta meid nägema oma armutööd
inimsüdames. Ta soovib, et leiaksime igas teiseski kasulikus töös ja kõigis
elu üksikasjades jumaliku tõega seostatavad õppetunnid. Siis ei hõiva enam
argiaskeldused kogu meie tähelepanu ega pane meid unustama Jumalat, vaid
meenutavad pidevalt Loojat ja Lunastajat. Siis läbib mõte Jumalast
kuldse niidina kõiki meie kodutöid ja askeldusi. Meie pilk märkab jälle
Tema näo peegeldumist loodusnähtustelt. Saame ikka uusi õppetunde
taevasest tõest ja kasvame Tema puhtuse sarnasteks. Nii saame kõik olla
“Issanda õpilased” ning oleme pidevalt “Jumala ees” sealkohal, kus meid on
kutsutud tegutsema (Jesaja 54:13; 1. Korintlastele 7:24).
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
20sept. 18

Sõna on julgustuseks teel

piibel Sõna on julguseks teel
Kui kahtleb, kurvastab meel.
Sõna on leivaks näljas
Ja riideks, kui olen paljas.
Sõna on valguseks öös
Ja tarkuseks argitöös.
Sõna on teeviidaks rajal
Ja kindluseks raskel ajal.
Sõna on julgus tormi sees
Ja siht, kui raskused ees.
Sõna on vari kuumal päeval
Ja lootus, kui pilvi pole taeval.
Sõna on vihm kuivale maale
Ja kaardiks raskele teele.
Sõna on vesi kuivale suule
Ja vägi, mis peatab tuule.
Sõna on tuli, mis elu hoiab
Ja rahu, mis usus elab.
Sõna on kindlus tagakiusus
Ja mõõk, mis paljastab pinnu.
Sõna on kuumus, mis põletab patu
Ja hea sõnum, mis toob rahu.
Sõna on puhas voolav allikas
Ja värskedus päevas pikas.
Sõna on rikkus vaesele mehele
Ja kindel troost kurvale lesele.
Sõna on selgus hädas suures
Ja lahendus tapvas mures.
Sõna on rõõmuks keset valu
Ja uskliku kindel tasu!
Sõnas on võimas jõud
Kaotada vaimupõud.
Sõnas on elustav vägi,
Mis tungib surmast läbi.
Sõnas on lootuse kiired
Neile, kes on eluvared.
Sõnas on rohkelt süüa,
Tasuta, mitte müüa.
Sõnas on puhas vesi,
Mis peseb kõik patuplekid.
Sõnas on usujuured,
Mida ei kõiguta tuuled. 

Meisterkunstnik kõnetab meid

Loodusobjektid, mida me praegu näeme, annavad vaid kahvatu arusaama Eedeni aust. Patt on maa ilu moonutanud, kõigis asjus võib näha kurjuse töö märke. Ometi on palju ilust säilinud. Loodus tunnistab, et Keegi, kel on piiritu vägi, võrratu headus, halastus ja arm, on loonud maa ning täitnud selle elu ja rõõmuga. Isegi rikutud seisukorras ilmutavad kõik asjad suure Meisterkunstniku kätetööd. Ükskõik kuhu pöördume, võime kuulda Jumala häält ja näha Tema headuse tõendeid. EGW “Tervise teenistuses”

Võrtsjärve ääres-

“Tema on oma rammuga rajanud maa, oma tarkusega loonud maailma ja mõistusega laotanud taeva.” (Jr 10:12)

Kutse kõigile

“Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Jehoova, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha!… Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid… Sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal.” Prohveti kaudu esitab Issand üleskutse: “Hoi! Kõik janused tulge vee juurde!” ( Js 41:17, 44:3, 35:6, 55:1) Selle kutse kõla kandub Piibli viimase leheküljeni. Eluvee jõgi, “selge nagu mägikristall”, voolab välja Jumala ja Talle aujärjest ning läbi ajastute kõlab armukutse: “Kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilm 22:17) EGW “Patriarhid ja prohvetid”

jõgi

Lunastatud

Kui mõelda sellele hiilgavale pärandile, mis inimesele võib osaks saada, siis “mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks”? (Mt 16:26) Ta võib olla vaene, siiski seisneb ta rikkus ja positsioon, mida maailm ei suuda iialgi pakkuda, temas eneses. Patust lunastatud ja puhastatud, Jumala teenimisele pühendatud õilsate võimetega inimene on erakordne väärtus. Jumala ja pühade inglite seas taevas on rõõm ühe lunastatud inimese pärast, vaimustus, mis kaigub püha võidurõõmu väljendavais lauludes. EGW “Tee Kristuse juurde”

66

Uussünd

Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.

kes ei sünni ülalt.

“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Back To Top