Suvised laagrid 2018
Perelaager, 29. juuni – 1. juuli, Valgemetsa
Perelaager toimub seekord Valgemetsa Puhkekülas, imekauni Ahja jõe ääres Põlvamaal. See on ideaalne koht perega puhkamiseks. Laagri teemaks on pikaealisus ja head suhted. Laagri lisainfo.
Rajaleidjate laager, 10.–14. juuli, Samliku
2018. aasta Rajaleidjate laager teemaga “Parim paik” toimub Mäe talus, Samliku külas, Pärnumaal. Laagrikoha kõrval voolab Pärnu jõgi, ümberringi on metsad ja loodus. Kuid laagri pealkiri ei viita mitte niivõrd asukohale kui hoopis sisule.
Traditsiooniliselt on tegu telklaagriga kõigile rajaleidjatele ja 6-15 aastastele lastele ja noortele. Laagri lisainfo.
Noortelaager, 16.–22. juuli, Saaremaa
Tänavuse noortelaagri teema on “Sügavam”!
Vaatame hoolikalt üle tööriistad, mis aitavad meil veenduda meie põhilistes uskumustes.
Üheskoos saame sügavamale minna nii teoloogias kui suhetes. On ju meile kõigile antud ülesanne olla misjonär. Ja et olla misjonär, peab meil lisaks headele teadmistele Piiblist olema hea ja sügav suhe Jumalaga! Kõike seda tahame sellel aastal üheskoos õppida. Laagri lisainfo.
Kristuse mäejutlus
Kurbus pole emotsioon, mis inimeses erilist vaimustust tekitaks. Ilmselgelt ei tahaks keegi meist sarnaneda kurvameelsele tüdrukunääpsule, kes eesti animafilmis „Mari kisakõri” lõpuks oma pisarate kätte ära hallitas. Seda üllatavam näib olevat tõsiasi, et Jeesus Kristus on Mäejutluses nimetanud kurbi õnnelikeks inimesteks: „Õndsad on kurvad…”
Mida Jeesus sellega mõtles? Kas Jeesus naudib pisaraid meie laugudel? Kas Ta tõesti soovib, et me käiksime pidevalt ringi kühmus selja ja allapoole vajunud suunurkadega? Või on selles õndsakskiitmises peidus hoopis midagi sügavamat ja vaimulikumat? Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval 23. juunil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel.
Südamest tulev tänu
Jumal soovib, et hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime oma suurt eesõigust Jumala rahvana ja käiksime Tema ees sõnakuulmises tänu andes. Ta soovib, et teeniksime Teda elu uudsuses iga päev rõõmuga. Ta igatseb näha meie südamest tulvavat tänu selle eest, et meil on ligipääs halastusaujärjele, armutroonile, et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ning et võime heita kõik oma mured Tema peale, kes hoolitseb meie eest. Ta soovib, et rõõmustaksime, kuna oleme Issanda pärijad, Kristuse õigus on Tema pühade rüü ja meil on õnnistatud lootus meie Päästja peatsesse tulekusse. EGW “Pilk ülespoole”
Usk annab rahu
Jeesuse usk annab rahu, mis on nagu jõgi. See ei kustuta rõõmusära, ei hoia tagasi rõõmsameelsust ega varjuta päikesepaistelist, naeratavat ilmet. Kristus ei tulnud ennast teenida laskma, vaid teenima. Kui meie südames valitseb tema armastus, siis järgime tema eeskuju. “Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, ma juhin tema juurde rahu otsekui jõe.” (Js 66:12) EGW “Tee Kristuse juurde”
Armastus jääb
Ükskõik kui kõrge on kellegi usutunnistus, kui ta süda pole täidetud armastusega Jumala ja kaasinimeste vastu, siis pole ta Kristuse tõeline järelkäija.
“Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis.” Kõige puhtam rõõm lähtub kõige sügavamast alandumisest. Tugevaimad ja õilsaimad iseloomud on rajatud kannatlikkuse, armastuse ja Jumala tahtele alistumise alusmüürile.
Armastus “ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha”. Kristlik armastus tõlgendab teiste motiive ja tegusid kõige soodsamas valguses. Ta ei paljasta vajaduseta nende vigu; ta ei kuula huviga halba teiste kohta, vaid püüab pigem ette tuua teiste häid omadusi.
Armastus “ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!” Selline armastus “ei hävi ilmaski”. (1Kr 13:4-8) See ei saa iial kaotada oma väärtust. See on taevalik iseloomuomadus. Kalli aardena viib selle omanik selle läbi Jumala linna väravate. EGW “Apostlite teod”
