skip to Main Content
09märts 19

Jumala riik

   Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)

 Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.

 Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.

 Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).

E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.

hukkamõistmist

Üksteise armastamisest

Kristus ütles jüngritele välja oma suure soovi, et nad armastaksid üksteist nii nagu Tema neid oli armastanud. Ikka ja jälle rõhutas Ta seda: “Seda ma käsin teid,” ütles Ta korduvalt, “et te armastaksite üksteist.” Ülemises toas oli Ta alustanud sõnadega: “Uue käsusõna annan ma teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud, et teiegi üksteist armastaksite!” Jüngrite jaoks oli see käsk uus sellepärast, et nad polnud armastanud üksteist nii, nagu Kristus neid oli armastanud. Kristus mõistis, et hoopis uued ideaalid ja ajendid pidid hakkama jüngreid juhtima. Ta teadis, et jüngrite elus pidid avalduma uued põhimõtted ning et tema elu ja surma kaudu pidid nad saama uue mõiste armastusest. Käsk üksteist armastada sai Tema ohvri valgel uue tähenduse. Kogu armutöö on pidev enesesalgamine. Kristuse maapealse elu igal hetkel tulvas Temast Jumala armastust. Kõik, keda täidab Tema Vaim, armastavad nii nagu armastas Tema. Sama põhimõte ajendab inimsuhetes ka neid.

See armastus tunnistab inimese jüngriksolekust. “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid,” ütles Jeesus, “kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:35) EGW “Ajastute igatsus”

Jeesus andis uue käsu

Õnnistatud

Väljenda tänulikkust õnnistuste eest, mis sul on; näita, et hindad tähelepanu, mida saad. Hoia süda täis Jumala kalleid tõotusi, nii et saaksid sellest varakambrist esile tuua sõnu, mis lohutavad ja kinnitavad teisi. See ümbritseb sind õhustikuga, mis on kasulik ja ülendav.

õnnistussõnad

Olgu sinu eesmärk õnnistada neid, kes on sinu ümber, ja sa leiad võimalusi olla kasulik nii oma pere liikmetele kui ka teistele. EGW “Tervise teenistuses”

Reede, 6. novembri audiojutlus

70 lähetamine. (1)

Palvenädal 7.-14. november 2020

Meie selle aasta palvenädala teema on „Mine maailma: ustavus kristlikus elustiilis“. Kuidas on kristlik elustiil seotud sellega, et me läheme Kristuse nimel maailma? Need kaks on vägagi seotud. Tõsiasi, et me oleme kristlased, peegeldub meie elustiilis. Missugused on meie väärtused ja prioriteedid? Kuidas veedame oma aega ja kasutame ressursse? Missugust elu me elame? „Mida tähendab olla kristlane? Kas olla Kristuse moodi?“ küsis Ellen White. Tema on meie eeskuju ja vaid Tema armus ja väes saame olla ustavad Tema kutsele, toetudes samas täiesti Kristusele ja Tema Sõnale.

Selle nädala kestel uurime väga olulisi teemasid, alustades Piiblist kui meie kristliku eluviisi vundamendist. Me vaatleme, kuidas peegelduvad kuningriigi väärtused kristlikus elus ja kuidas juhivad kristlikud voorused meie elu. Kristliku eluviisi väga oluline aspekt on tervis. Kui peame enda eeskujuks Kristust, siis saame tõeliselt julgustatud ja innustatud. Juttu tuleb ka sellistest teemadest nagu kristlik elustiil ja meedia ning seksuaalsus. Lõpetame selle erilise nädala lõpuaja sündmuste ja kristliku eluviisi seotusega, selle teksti autor on Ellen White.

Ma loodan, et sa ühined minuga sel teekonnal, kui uurime seoseid kristliku elustiili ja evangeeliumitöö vahel siin maailmas. Palvetagem koos alandlikult hilise Püha Vaimu vihma pärast, mida meile on tõotatud, ja väe pärast, mida vaid Tema saab meile anda, et võiksime elada oma elu Temas.

Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.

Lae endale loengud alla siit!

võta kuulda-

Back To Top