skip to Main Content
27aug. 16

Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele

TALVELE VASTU!

sam_7445.1SP Adventistide Põltsamaa Kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided ja jalanõud, köögitarbed, sügisannid, raamatud.  Kohal on ka juuksur.  Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised  huvitavad tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad.

Kohtume pühapäeval, 4. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!

Võtke kindlasti lapsed kaasa!

Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 5. septembril kell 9.00-16.00

14aug. 16

Perelaager

19.–21.08 Nuutsaku puhke- ja õppekeskus.

Laagri teema „Terve pere”, räägime tervisest.

Ootamas on kaunis laagripaik, ujumisvõimalused, saun, inspireeriv sõna, töögrupid, viktoriin, GPS aardejaht, taimetoidu õpitoad, kogemused, ülistus ja palju muud.

Peakõneleja on Tihomir Lazić.

Lisainfo: http://advent.ee/teade/84744/perelaager-2016/

07aug. 16

Kümnendas seenioride laagris uuriti koguduse ajalugu

2. ja 3. augustil oli Põltsamaal Kuuri talus järjekorras juba 10. seenioride laager. Seenioride laager kutsuti ellu seenioride kunagise aktiivi Viktor Noginovski, Ilja Stapanovi, Roland Lõhmuse ja Voldemar Viirsau poolt, nüüdse laagri eestvedaja oli Rein Käsk ning edaspidi oodatakse aina enam ka nooremaid seeniore kaasa lööma. Seenioride tegevuse eesmärk oli kümme aastat tagasi ja on nüüd koondada seeniore üle Eesti, et arutada eakatele olulistel teemadel ning iga aasta suvel ühes Eesti paigas kokku saada. Esimese, 2007. aastal Võrus toimunud laagri moto oli „Seenior, ärka!”, seekord oli laagri teemaks „Oli kord…”.

Adventkoguduse seeniorid Eestis teavad ja mäletavad aegu, mil koguduse tegevus, kaasa arvatud laagrid, oli keelatud ning ainukeseks võimaluseks kokku saada olid koguduste aastapäevad, mille pidustused olid sageli mitmepäevased ja väga suurejoonelised. Seekord kõlaski enne seenioride laagrit üleskutse mõelda tagasi neile aastapäevadele, tuua laagrisse kaasa mälestusi ja fotosid. Laagri korraldaja Rein Käsk sõnas, et Tallinna kogudusekaaslasel Mati Nurgal oli kaasas terve kohvritäis vanu fotojäädvustusi, mis tekitas laagrilistes elevust. „Meeta ütles, et esimesel päeval oli magustoit ja teisel päeval oli tahke roog. Kahju, et ei olnud rohkem aega, materjali on rohkem, kui laagris aega oli,” rääkis Rein. „Rääkisime, kuidas sellised olukorrad, nagu nõukogude ajal valitsesid, meid omavahel sidusid ja tuttavaks tegid, kuidas need aastapäevad, mil me kogudusena kokku tulime, peretunnet tekitasid,” lisas Rein.

Laagri teisel päeval jagasid Jumala Sõna Arved Lint ja Ilja Stepanov. Arved rääkis koguduseliikme kutsumusest, misjonitöö võlast, mis meil igaühel on. Ilja keskendus Püha Vaimu olulisusele, meie vajadusele Tema järele.

Laagris teenisid muusikaga Viljandi ja Elva õed-vennad. Laagris osalejaid oli poolesaja ümber. „Kui küsisime, kas nende laagritega soovitakse jätkata, tõusid kõik jaatavaks vastuseks püsti,” rääkis Rein. „Jumal on Vaimu annid mööda kogudust laiali pillanud, mitte ainult emeriitpastoritele. Kui kaasame initsiatiivgruppi rohkem inimesi, siis saab laager mitmekesisem ja huvitavam.” Rein sõnas, et igas koguduses peaks olema kontaktisik, kelle kaudu saab seenioridele infot edastada. Järgmise aasta seenioride laagri eestvedaja on Tallinna koguduse liige Luule Keel, ent laagri korraldamisel saab igaüks kaasa lüüa.

Seenioride laagri tava üks algatajaid, Viktor Noginovski sõnas, et laagri toimumine oli suur Jumala õnnistus ja et oli hea meel näha õdeisid-vendi.

Rein ütles, et pärast laagri lõppemist valdab teda segu väsimusest ja rõõmust. „Taevaisa andis laagris hea enesetunde, ja suhtlemine armsate õdede-vendadega eri paigust annab positiivset toonust.” Rein lisas, et laagri muutis väga toredaks pererahva väga külalislahke ja sõbralik vastuvõtt. „Suur hea meel on perekond Maureri teenimisvalmidusest ja lahkusest.”

Pildid: Helve Murd

Allikas: advent.ee

Õigusepäikese säras

Inimene, kelle süda on vastanud taevasele kutsele, igatseb kasvavat Jumala tundmist ning Tema puhastavat ja õilistavat tööd iseloomu juures. Nii, nagu lill pöördub päikese poole, mis annab sära õie kaunitele värvivarjunditele, nii pöördub inimhing Õigusepäikese poole, et taevavalgus kaunistaks iseloomu Kristuse iseloomu iluga. EGW “Ajastute igatsus”

uus loodu

Kallihinnaline and

“Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1Jh 4:11-13.16)

õpetanud armastama

Armastus on kallihinnaline and, mille saame Jeesuselt. Puhas ja püha kiindumus ei ole tunne, vaid põhimõte. Need, keda ajendab tõeline armastus, ei ole arutud ega pimedad. Püha Vaimu juhatusel armastavad nad Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. EGW “Tervise teenistuses”

Usalda Jumalale kõik

Usalda kõik oma vajadused, rõõmud ja kurvastused, mured ja hirmud Jumala hoolde. Sa ei koorma ega väsita teda. Tema, kes loeb ära ka juuksed su peas, pole oma laste vajaduste suhtes ükskõikne. “Issand on halastav ja armuline.” (Jk 5:11) Meie mured, ja eriti see, et me sellest temale räägime, liigutavad tema armastavat südant. Kõnele talle kõigest, mis viib sind kimbatusse. Miski pole tema jaoks liiga raske kanda, sest ta peab üleval maailmu ja valitseb kogu universumit. Ükski asi, mis mingilgi kombel puudutab meie rahu, pole tema jaoks nii vähetähtis, et ta jätaks selle tähele panemata. Ükski peatükk meie kogemustes pole tema jaoks liiga sünge lugeda, ükski probleem pole talle liiga raske lahendada, ükski õnnetus ei saa juhtuda vähimalegi tema lastest, ükski mure rõhuda hinge, ükski rõõm teha heameelt, ükski siiras palve tõusta huulilt, mida meie taevane Isa ei märkaks või mille vastu ta huvi ei tunneks. “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3) Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”

Jumal on vägev

Kindlalt hoitud armastuses

Taevastes õuedes palub Kristus oma koguduse eest – nende eest, kelle eest Ta on maksnud lunastuseks oma verehinna. Ei aastasajad ega -tuhanded suuda vähendada Tema lunastava ohvri mõju. Ei elu ega surm, ei kõrgus ega sügavus või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses – ja mitte sellepärast, et meie Temast nii kindlalt kinni hoiame, vaid et Tema meid nii tugevasti hoiab. Kui õndsakssaamine sõltuks meie endi jõupingutustest, ei pääseks me iial; see sõltub Temast, kes on kõigi tõotuste tagatis. Võib-olla näib, et me hoiame Temast vaid nõrgalt kinni, kuid Tema armastus on meie jaoks otsekui vanema venna armastus. Kuni säilitame ühenduse Temaga, ei saa keegi meid Tema käest ära kiskuda. Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. EGW “Apostlite teod”

olge valvel

Back To Top