Emadepäev
Reedel, 12. mail kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesus – Jumala Tall”. Jh 1:19-34
Laupäeval, 13. mail kell 11.00 emadepäeva jumalateenistus. “Emale. Väärtused meie elus” – kõneleb Rein Kalmus.
Mälestused emast
Mida lihtsat ja elulähedast võiks meenutada oma emast, tegemata suuri ja õhku täis sõnu? Meenus üks seik ajast, mil olin umbes 10-aastane. Arstitädi oli mulle diagnoosiks pannud kopsupõletiku ja see tähendas kaheks nädalaks puhkust koolitööst ja sõpradest. Kodune režiim seondus lebamisega voodis teki all, tablettide neelamist ja süstikuuri. Viimane polnud muidugi meeldivate killast, aga kuna mu ema oli ametilt meditsiiniõde, siis oli tema see, kes selle praktilise osa eest hea seisis.
Meenutan eriliselt ühte haiguspäeva, mil pikutasin ja püüdsin raamatute lugemisega oma aega sisustada. Olin üksinda kodus – vanemad olid tööl, vanem õde koolis. Lõuna paiku kuulsin trepikojas hääli ja peagi astus ema uksest sisse. Kuna haigla, kus ema töötas, polnud meie kodust eriti kaugel, sai ta oma kolleegile öelda, et läheb koduvisiidile haiget last süstima. Nii ta siis tuli – heatujuline ja naeratav. Sain oma „kibeda sutsaka“ ära, kuid seejärel järgnes üllatus. Ema oli haigla puhvetist läbi astunud ja pakutavast ilmselt parima välja valinud, et mind pisut rõõmustada. Nüüd avanes tema kott ja voodi kõrvale lauakesele pandi konserv „Kalakonserv tomatikastmes“, moosipontšikud ja limonaad „Valge klaar“. Ja siis läinud ta oligi.
Mäletan, et mitte kunagi enne ega pärast seda korda ei maitsenud see lihtne nõuka-aegne konserv mulle nii hästi, kui tol korral. Tõeline delikatess… Ja muidugi pontšikud ja limonaad sinna juurde. Kangesti sünnipäeva tunne tuli peale. Ja sünnipäev ühe lapse jaoks – teadagi asi.
Mis pani minu päikese tavalisest soojemalt ja heledamalt särama? Teadmine, et ema hoolis minust. Tal oli oma töö, kuid ta võttis aega minu jaoks. Sissetulekud olid peres piisavalt ahtad, kuid ta võttis minu jaoks neid eriliselt kulutada. Lihne päev, tagasihoidlik aeg, kuid maitsestatud hoolivuse ja armastusega. Ja seda armastust ja hoolivust jagus emal kuni tema päevade lõpuni. Nii palju siis minu emast ligi pool sajandit tagasi.
Emadepäevaga seoses ei saa lisamata jätta, et Piiblis on Jumala armastust inimese vastu võrreldud ema armastusega oma lapse vastu. Vahel me mõtleme, et Jumal on nagu suur kuningas, kellel on suur riik valitseda ja lugematu hulk alamaid karjatada. Küllap minu jaoks Tal aega napib… Tegelikult väärtustab Jumal individuaalset suhet iga inimesega nii, nagu peale selle konkreetse inimese polekski kedagi rohkem. Jumal teab suurepäraselt, et inimese elu koosneb väikestest asjadest. Seetõttu on Ta valmis inimese jaoks aega leidma ja tema juurde tulema samuti, nagu minu ema leidis aega minu jaoks. Ka Jumal on valmis enne inimesega kohtumist „haigla puhvetist“ läbi astuma, et tuua rõõmu ja sünnipäeva-tunnet sulle ja mulle. Nii lihtne see tegelikult ongi, kui me oleme Jumalat sügavuti tundma õppinud. Armastavad suhted on alati Tema prioriteet.
Õnnistatud emadepäeva kõigile!
pastor Rein Kalmus
Taanieli raamatu õppimine
Laupäeval, 22. aprillil kell 11.00
Taanieli raamatu 6. ptk. “Silmast silma lõvidega” – kõneleb Rein Kalmus.
4. Teeõhtu Piibliringis “Miks Jeesus suri?” 7.04 kell 19.00
Ülestõusmispühad on uksele koputamas ja sellega seoses räägitakse tavapärasest rohkem Naatsareti puusepa pojast Jeesus Kristusest. Kui ta oleks olnud ainult inimene, siis oleks ta ilmselt maailma kõige kuulsam puusepa poeg, kes kunagi on elanud. Imepärane on aga see, et see näiliselt lihtsa päritoluga mees on suutnud kogu maailma kõige erilisemal moel mõjutada. Rohkem kui keegi enne ja pärast teda. Pean silmas siin kahte suurt asja, mis on seotud meie ajaarvestusega.
Jeesus Kristuse sünd ligikaudu 2000 aastat tagasi jagab meie maailma aja kaheks pooleks: kõike enne seda toimunut määratleme me ajaga „enne Kristust“ või „enne meie ajaarvamist“ning kõike pärast seda toimunut „peale Kristust“ või „meie ajaarvamise järele“. Selle puusepa poja sünd on sellise aja määratluse piltlikult „kivisse raiunud“ ja mitte keegi ei tõstata küsimust mingi teistsuguse süsteemi kasutusele võtmisest. See oli nii, on nii ja jääb nii.
Teise ajaga seotud nähtuse mõistmiseks peame pisut kasutama Piibli abi. Piibel kinnitab meile, et Jeesus Kristus polnud pelgalt lihtsa päritoluga suur inimene, vaid ta oli tegelikult inimeseks saanud Jumala Poeg. Apostel Johannes ütleb tema sünni kohta oma evangeeliumi sissejuhatuses: “ Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.“ Jh 1:14 Väljendit „Sõna“ (kreeka k. Logos) kasutab Johannes Jumala Poja sünonüümina. Samas sissejuhatavas lõigus ütleb apostel Jeesuse kohta: „Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.“ Jh 1:3 See on tõdemus, et Jeesus Kristus on Looja Jumal, kellega me Piiblis kohtume juba esimesel leheküljel.
Jeesus Kristuse kui Looja kätest on alguse saanud meie materiaalne maailm. Kuid temagi oli see, kes kogu meie planeedi Maa elu asetas kindlatesse ajalistesse raamidesse. 7-päevane nädalatsükkel on tema poolt käivitatud. Ja huvitav tõsiasi on see, et mitte keegi selle päikese all pole andnud meie nädalatsükli tekkimisele mingit muud tõsiseltvõetavat põhjendust. Selleks on jätkuvalt Piibli lugu maailma loomisest.
Nii et aeg ja ajaarvestus siin maailmas tõstab Jeesus Kristuse märkimisväärsele kohale meie elus. Ülestõusmispühad lisavad aga veel midagi väga olulist, miks on Jeesus meie jaoks isiklikult nii tähtis. Sellest aga kõneleme meie järjekordsel kohtumisel „Teeõhtud piibliringis“ 07. aprillil kell 19.00
Noorte palvenädal 2017
18.-25. märtsil on ülemaailmne noorte palvenädal. Seekordne pealkiri “Revolutsioon: reformatsioon, mis muutis maailma” aitab teadvustada 500 aasta möödumist protestantlikust reformatsioonist, mis toimus Saksamaal, Euroopas ja mujal.
Keskendudes teemadele, mis olid reformatsioonis kesksel kohal, näiteks “ainult armust”, “Kristus kui keskpunkt meie elus”, “armulaud”, “usutunnistus” ja “ristimine”, saame võimaluse tuletada meelde, mida suured reformaatorid olid avastanud ja püüdsid kaasinimestega jagada.
Lae loengud alla siit.
Piiblikool 18.-19.03 Tartus
Möödunud aastal toimus Eesti liidus 8-osaline seminaride sari nimega Piiblikool. Kuigi Piiblikool sellisel pideval kujul praegu ei jätku, tahaksime endiselt kasutada võimalust kutsuda vahel külaliskõnelejaid ja pakkuda koguduseliikmetele enesetäiendamise võimalusi.
Esimene selline võimalus avaneb juba tuleval nädalavahetusel, 18.–19. märtsil. Eestit külastab Newboldi kolledži süstemaatilise teoloogia vanemõppejõud dr Gunnar Pedersen, kes on praeguseks juba küll emerituuris, kuid kes on endiselt aktiivne ja nõutud loengupidaja. Ta tuleb siia liidu haridusosakonna kutsel, et lugeda loengukursus adventkoguduse põhiõpetustest meie liidu tudengitele ja pastoritele, aga ta on olnud lahkelt nõus jääma ka nädalavahetuseks, et sama ainet lühendatud kujul huvitatud koguduseliikmetele esitada. Nii on kõik 18. ja 19. märtsil oodatud Tartu adventkirikusse, et üheskoos mõelda meie piibellikele põhiõpetustele, mida teised kogudused ei mõista ega õpeta. „Mäletan adventteoloogia juhtmotiivide loengukursust Newboldis selgelt. See oli aine, kus kõik meie eritõed väga selgelt ja samas sügavalt vaimulikult ühtseks tervikuks seoti,” ütleb liidu isikliku teenistuse juht Mervi Kalmus. „Tean, et meie Piiblikooli maht on väga piiratud, aga loodan südamest, et isegi nende tundide jooksul joonistab dr Pedersen meie silme ette adventteoloogia kogu selle ilus ja sügavuses. Nii on Tartusse oodatud nii pikaaegsed koguduseliikmed, kes soovivad teoloogilist süvitsiminekut, kui ka need, kes soovivad kogudusega liituda või adventkoguduse teoloogiaga tutvust teha.”
Piiblikooli loeng algab tavapäraselt kell 14 pärast hommikust jumalateenistust ja lõunasööki. Laupäeval kestab loeng 18.30-ni ning algab jälle pühapäeva hommikul kell 9.00. Orienteeruvalt lõpeb seminar pühapäeval kell 12. Registreerimine advent.ee lehel on avatud ja lõpeb 13. märtsil.
Sõna vägi
Jumal lõi seemne oma sõnaga samamoodi, nagu Ta lõi maa. Ta andis sellele sõna abil väe kasvada ja paljuneda. “Jumal ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis. … Ja Jumal nägi, et see oli hea.” (1Ms 1:11.12) Sõna on see, mis paneb seemne kasvama. Iga seeme, millest tõuseb roheline libleke päikesevalguse poole, kuulutab Tema imet tegevast väest, kes “ütles, ja nõnda see sai,” kes “käskis, ja see tuli esile.” (Ps 33:9) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Vaim töötamas
Jumala Sõna kuulutamine oleks kasutu, kui poleks Püha Vaimu pidevat ligiolekut ja abi. Tema on ainus Õpetaja, kes suudab edasi anda jumalikke tõdesid. Ainult siis, kui koos tõega tuleb südamesse Püha Vaim, ärkab inimese südametunnistus ja muutub elu. “Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta.” (Jh 16:8)
Meie ei saa Püha Vaimu kasutada. Vaim peab kasutama meid. Püha Vaimu kaudu töötab Jumal oma rahva hulgas, et nad “tahaksid ja tegutseksid tema hea meele järele.” (Fl 2:13) Kuid paljud pole sellega nõus; nad tahavad saavutada oma tahtmist. Seetõttu ei saagi nad taevast andi. Vaimu antakse ainult neile, kes alandlikult ootavad Jumalalt jõudu ja armu. Jumala vägi ootab nendepoolset igatsust ja vastuvõtmist. Kui see tõotatud õnnistus usus vastu võetakse, toob ta kaasa kõik teised õnnistused. Kristuse armu rohkuses on Ta valmis andma igale inimlapsele nii palju, kui ta suudab vastu võtta. EGW “Ajastute igatsus”
Truudus Jumalale
“Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravas on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on ja Ta hingas seitsmendal päeval, seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.” (2Ms 20:8-11)
Hingamispäeva ei esitata siin uue seadlusena, vaid korraldusena, millele on alus pandud juba loomisel. Seda tuleb meeles pidada ja pühitseda kui Looja töö mälestusmärki. Jumalale kui taeva ja maa Loojale osutades eristab hingamispäev tõelise Jumala kõigist ebajumalaist. Seitsmenda päeva pidamine väljendab, et kummardatakse Jehoovat. Seega on hingamispäev märgiks inimese truudusest Jumalale – nii kaua, kuni maa peal on inimesi, kes Teda teenivad. Neljas käsk on kümnest käsust ainus, milles esineb Käsuandja nimi ja tiitel. See on ainus käsk, mis näitab, kelle autoriteediga on käsuseadus antud. Niisiis sisaldab hingamispäev Jumala pitseri, mille Tema on käsu ehtsuse ja kehtivuse tõendamiseks käsusse vajutanud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
