Koolivaheaja noortekas
Hea noor, oled oodatud pühapäeval, 18. oktoobril kell 11.00 noortekale. Koguneme aadressil: Kreutzwaldi 1, Põltsamaa. Teeme ühise väljasõidu Jääaja keskusesse (sissepääsupiletiks palume kaasa võtta 4 eurot) ja peame pärast näituse külastamist piknikku RMK lõkkekohas. Riietuda vastavalt ilmale soojalt ja mugavalt. Tule kindlasti ja võta oma sõber ka kaasa! Näeme juba varsti!
Lõikustänu mõtted
Värviküllane sügis on kätte jõudnud, uudsevili nii põldudelt kui aedadest on salvedesse kogutud. Jumal on lasknud sellel kõigel kasvada ja valmis saada. Võime koos Taavetiga öelda:
“Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad, kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.” /Laul 65:10,11/
“Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.” /Laul 145:15,16/
“Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve.” /Laul 100:4/
Kolm korda aastas pidid juudid kogunema Jeruusalemma Jumalat teenima. Lehtmajade püha oli aasta viimane püha. Jumal soovis, et inimesed mõtleksid siis Tema halastusele ja headusele. Kogu maa oli olnud Tema hoole all, saanud Tema käest õnnistusi päeval ja öösel. Päike ja vihm olid kasvatanud vilja. … Lehtmajade pühitsemiseks suundusid Palestiina eri piirkondade elanikud koos palveränduritega naabermaadest Jeruusalemma. Inimesi kogunes pealinna ligidalt ja kaugelt, tuues kaasa tänuandeid Temale, kes oli ehtinud aasta oma heldusega. Metsadest võeti kaasa mitmesuguseid oksi ning linn muudeti justkui kauniks metsasaluks. Iisraellased elasid lehtmajade püha ajal okstest lehtonnides. Neid püstitati tänavatele, templi õuedesse või majade katustele. Pühad laulud ja tänupalved kõlasid kokkutulnute huulilt. … Tempel oli rõõmupühade keskus. Siin toimetati pidulikke ohvriteenistusi. Pühamu valge marmortrepi astmetel laulis leviitide koor. Pidulised lehvitasid palmi- ja mirdioksi ning laulsid kaasa. Siin ja seal kordasid inimesed samu laulusõnu ning ümbritsevad mäed kajasid kiidulauludest. /DA 447-448/
Meiegi võime oma tänupalved ja ülistuslaulud tuua Jumala ette, sest oleme sellelgi aastal osa saanud Tema õnnistustest.
“Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad! Maa on andnud oma vilja.” /Laul 67:6/
Pulbitsev armastus
“Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale, et maa peal tuntaks sinu teed, kõigi rahvaste seas sinu päästet!” (Psalm 67:2,3) Inimeses, kelle südames elab Kristus, on ammendamatu armu ja jõu allikas.
Jeesus muudab helgeks kõikide elu, kes Teda tõsiselt otsivad ning valgustab nende teerada. Südamesse vastu võetud Kristuse armastus pulbitseb heade tegudena igavesse ellu. See toob õnnistusi inimhingele, kellest see pulbitseb, kuid mitte ainult temale – elav vesi voolab õigetes sõnades ja tegudes kosutama ümberkaudseid januseid. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Taevariiki pääsemisest
Meil kõigil on oma unistused. Me kõik ihkame olla õnnelikud, elada muredevaba elu, olla kaitstud halva ja kurja eest. Me tahaksime elada Paradiisisaarel, kus kõik need unistused oleksid reaalsed, mitte vaid soovide tasandil. Jumal on oma Sõnas tõotanud, et Tema muudab kord need unelmad tegelikkuseks. Kuid Mäejutluse lõpus annab Ta meile mõista, et mitte kõik inimesed ei saa seda unistuste saart kätte. Isegi mitte kõik need, kes tunnistavad oma usklikkust.
Kellele siis avab Jumal kord oma Auriigi väravad? Sellele küsimusele leiame vastuse Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 22. veebruaril kell 11.00. Kõik on oodatud!

Tugevam surmast
Jumala armastus Tema maapealsete laste vastu on tugevam kui surm. Oma Pojas kinkis Jumal inimese lunastamiseks korraga kogu taeva. Päästja elu ja surm ning eestkostmine, inglite teenistus, Püha Vaimu veenmine, Isa tegutsemine üleval ja kõige kaudu, taevaste olevuste lakkamatu huvi – kõik see on rakendatud inimese lunastuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Põlvitagem palveks
Piibel õpetab inimesi liginema oma Loojale alandlikkuses ja aukartuses, usus jumalikku Vahendajasse. Nii avalikes kui ka salajastes palvetes on meil eesõigus kummardada põlvedele Jumala ees. Jeesus, meie eeskuju, “langes põlvili maha ja palvetas.” (Lk 22:41) Samuti on Tema jüngrite kohta öeldud, et nad laskusid põlvili ja palvetasid. (Ap 9:40) Paulus ütleb: “Sellepärast ma põlvitan Isa ees.” (Ef 3:14) Ka Esra põlvitas, kui ta tunnistas Jumala ees Iisraeli pattu. (Esr 9:5) Ja Taanieli kohta öeldakse, et “kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)
Jumala lõpmatu suurus ja Tema kohaloleku tunnetamine äratab tõelise aukartuse. Kui Nähtamatut selliselt tajutakse, mõjutab see sügavalt iga südant. Jumala kohalolek teeb pühaks palve aja ja paiga. Aupaklikkuse väljendamine meie palveasendi ja käitumisega süvendab tärganud aukartustunnet. Laulja ütleb: “Püha ja kardetav on Tema nimi.” (Ps 111:9) Seda nime nimetades katavad inglid oma palge. Millise aukartusega peaksime siis meie, kes oleme langenud ja patused, lausuma Tema nime! EGW “Prohvetid ja kuningad”