Uus kooliaasta
27. augustil palusime õnnistust lastele ja õpetajatele uueks kooliaastaks.Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,
et ma oskaksin vastata väsinule,
virgutada teda sõnaga.
Ta äratab igal hommikul,
ta äratab mu kõrva,
et ma kuuleksin õpilaste kombel.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
TALVELE VASTU!
SP Adventistide Põltsamaa Kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided ja jalanõud, köögitarbed, sügisannid, raamatud. Kohal on ka juuksur. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised huvitavad tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad.
Kohtume pühapäeval, 4. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!
Võtke kindlasti lapsed kaasa!
Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 5. septembril kell 9.00-16.00
Perelaager
19.–21.08 Nuutsaku puhke- ja õppekeskus.
Laagri teema „Terve pere”, räägime tervisest.
Ootamas on kaunis laagripaik, ujumisvõimalused, saun, inspireeriv sõna, töögrupid, viktoriin, GPS aardejaht, taimetoidu õpitoad, kogemused, ülistus ja palju muud.
Peakõneleja on Tihomir Lazić.
Lisainfo: http://advent.ee/teade/84744/perelaager-2016/
Kümnendas seenioride laagris uuriti koguduse ajalugu
2. ja 3. augustil oli Põltsamaal Kuuri talus järjekorras juba 10. seenioride laager. Seenioride laager kutsuti ellu seenioride kunagise aktiivi Viktor Noginovski, Ilja Stapanovi, Roland Lõhmuse ja Voldemar Viirsau poolt, nüüdse laagri eestvedaja oli Rein Käsk ning edaspidi oodatakse aina enam ka nooremaid seeniore kaasa lööma. Seenioride tegevuse eesmärk oli kümme aastat tagasi ja on nüüd koondada seeniore üle Eesti, et arutada eakatele olulistel teemadel ning iga aasta suvel ühes Eesti paigas kokku saada. Esimese, 2007. aastal Võrus toimunud laagri moto oli „Seenior, ärka!”, seekord oli laagri teemaks „Oli kord…”.
Adventkoguduse seeniorid Eestis teavad ja mäletavad aegu, mil koguduse tegevus, kaasa arvatud laagrid, oli keelatud ning ainukeseks võimaluseks kokku saada olid koguduste aastapäevad, mille pidustused olid sageli mitmepäevased ja väga suurejoonelised. Seekord kõlaski enne seenioride laagrit üleskutse mõelda tagasi neile aastapäevadele, tuua laagrisse kaasa mälestusi ja fotosid. Laagri korraldaja Rein Käsk sõnas, et Tallinna kogudusekaaslasel Mati Nurgal oli kaasas terve kohvritäis vanu fotojäädvustusi, mis tekitas laagrilistes elevust. „Meeta ütles, et esimesel päeval oli magustoit ja teisel päeval oli tahke roog. Kahju, et ei olnud rohkem aega, materjali on rohkem, kui laagris aega oli,” rääkis Rein. „Rääkisime, kuidas sellised olukorrad, nagu nõukogude ajal valitsesid, meid omavahel sidusid ja tuttavaks tegid, kuidas need aastapäevad, mil me kogudusena kokku tulime, peretunnet tekitasid,” lisas Rein.
Laagri teisel päeval jagasid Jumala Sõna Arved Lint ja Ilja Stepanov. Arved rääkis koguduseliikme kutsumusest, misjonitöö võlast, mis meil igaühel on. Ilja keskendus Püha Vaimu olulisusele, meie vajadusele Tema järele.
Laagris teenisid muusikaga Viljandi ja Elva õed-vennad. Laagris osalejaid oli poolesaja ümber. „Kui küsisime, kas nende laagritega soovitakse jätkata, tõusid kõik jaatavaks vastuseks püsti,” rääkis Rein. „Jumal on Vaimu annid mööda kogudust laiali pillanud, mitte ainult emeriitpastoritele. Kui kaasame initsiatiivgruppi rohkem inimesi, siis saab laager mitmekesisem ja huvitavam.” Rein sõnas, et igas koguduses peaks olema kontaktisik, kelle kaudu saab seenioridele infot edastada. Järgmise aasta seenioride laagri eestvedaja on Tallinna koguduse liige Luule Keel, ent laagri korraldamisel saab igaüks kaasa lüüa.
Seenioride laagri tava üks algatajaid, Viktor Noginovski sõnas, et laagri toimumine oli suur Jumala õnnistus ja et oli hea meel näha õdeisid-vendi.
Rein ütles, et pärast laagri lõppemist valdab teda segu väsimusest ja rõõmust. „Taevaisa andis laagris hea enesetunde, ja suhtlemine armsate õdede-vendadega eri paigust annab positiivset toonust.” Rein lisas, et laagri muutis väga toredaks pererahva väga külalislahke ja sõbralik vastuvõtt. „Suur hea meel on perekond Maureri teenimisvalmidusest ja lahkusest.”
Pildid: Helve Murd
Allikas: advent.ee
Päästmise rõõm
Meie Päästja rõõm seisnes langenud inimese ülestõstmises ja lunastamises. Selle eest ei pidanud ta kalliks isegi oma elu, vaid talus risti häbist hoolimata. Samuti on inglid hõivatud tööga teiste õnne heaks. See on nende rõõm. See, mida omakasupüüdlik süda peaks alandavaks – nende aitamine, kes on armetud ja viletsad, igati madalal tasemel, nii iseloomult kui ühiskondlikult positsioonilt –, on patuta inglite töö. Kristuse ennastohverdava armastuse vaim valitseb taevast ja on taevaliku õnne põhiolemus. Sama vaim peab olema ka Kristuse järelkäijail selles töös, mida nad teevad.
Kui südames valitseb Kristuse armastus, on see nagu hea lõhn, mida ei saa varjata. Selle püha mõju tunnevad kõik, kellega me kokku puutume. Kristuse Vaim südames on nagu allikas kõrbes, mis voolab kõike värskendades ja innustab neid, kes hukkumas, jooma eluvett. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nimi peopesas
Jeesus ei vabanda patte, vaid osutab patukahetsusele ja usule, ning tõstab andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: “Ma tunnen neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.” “Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Ps 51:19) Kristus katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale “austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) EGW “Suur võitlus”
