“Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.” (Õp 19:21)

Inimhing võib ülistuse tiibadel tõusta taeva lähedusse. EGW “Elu tänasel päeval”

“Teie olete Kristuse päralt.” (1Kr 3:23)

Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!” (1Ms 22:7-8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7,6) Jumal soovib õpetada, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”

Kui me hetkekski vaatame päikesesse, oleme sunnitud oma silmad selle sära tõttu ära pöörama, kuid siiski jääb päikese kuju meie silme ette püsima, ükskõik mida me vaatame. Samuti on Jeesusega – kõik, millele me pilgu heidame, peegeldab Teda, Õigusepäikest. Me ei suuda näha midagi muud ega kõnelda millestki muust. Tema kuju on pidevalt meie vaimusilmas ning mõjutab kõiki hetki meie igapäevases elus, mõjutades sel viisil meid endid. Teda vaadates muutub meie iseloom järjest sarnasemaks Kristuse jumalikule loomusele. Kõik, kellega me suhtleme, saavad osa Tema õiguse rõõmutekitavatest kiirtest. Meie iseloom on muutunud; süda, mõistus, hing – kõik kiirgavad Temast, kes armastas meid ja andis iseenda meie eest. …

Jeesus Kristus on meile kõik – esimene, viimane, parim. Kristus, Tema Vaim ja Tema iseloom annab kõigele värvi. Ta on lõim, koelõng, iga niit kogu meie olemuses. Kristuse sõnad on vaim ja on elu, seepärast ei saa me oma mõtteid koondada endale. Enam ei ela mitte meie, vaid Kristus meie sees ja Tema on meie aulootus. Enese mina on surnud ning Kristus on meie sees elav Päästja. EGW “Usk, millest ma elan”