1-4. veebruaril olid Eesti mehed avastamas Soome põlismetsi. Käes oli 2015. aasta talvematk. Kuna asukoht oli paljude jaoks kauge ja kulukas, võtsid selle teekonna ette ainult 4 matkalõvi: Mairo, Vallo, Tõnn ja Marek.

Kõik algas tegelikult juba laupäeva õhtul, kus Tallinna adventkirikus toimusid viimased öised pakkimised ja toidumoona jaotamine matkaliste vahel. Seejärel kiire unepuhkus ning olimegi kell 7 Tallinna sadamas ja seejärel laeval. Aega sisustasime magamisega, seejärel seisis ees sõit Kouvola lähistel asuvasse Repovesi rahvusparki. Panime vaimu ja asjad valmis ning asusime pühapäeva pärastlõunal Soome metsi vallutama. Esimene päev kujunes kõige raskemaks. Läbisime umbes 15km, millest viimased olid juba kottpimedas metsas kaardi ja kompassi abil seigeldes. Seljakotid kaalusid kõigil 20kg ringis. Kuna väsimus oli juba oma töö teinud ja jõud oli raugemas, tegime otsuse, et Vallo ja Tõnn jätavad teised maha ja jooksevad ning üritavad teeotsa või kaardil olevat majakest leida. Eksitavad olid nii kaardi vanus, põdrajäljed kui matkaraja märgid puutüvedel. Lõpuks siiski sai lõpppunkt leitud ja ka teised sinna viidud. Mairo läks pärast telkide püstitamist kohe magama, teised tegid süüa, lõkke ja kuivatasid riideid.

Temperatuurid püsisid nii päeval kui öösel 0 kraadi lähedased, mis kergendas kõvasti matka ja säästis energiat. Mitu korda ületasime teekonna lühendamiseks järvi, teadmata paksu lume all oleva jää paksust. Kuigi vesi oli mitmeski kohas peal, keegi läbi ei kukkunud. Leidsime, et ka tõuse on tunduvalt rohkem kui Eestis ning mäkke ronimist tuli koguaeg ette. Ilusad olid miniatuursed jääliustikud, kus jääpurikad katsid lihtsalt kivipaljandeid. Lund sadas peaaegu vahetpidamata ning oli arvata, et auto kättesaamine saab raske olema. Ööbisime olemasolevates lõkkekohtadega paikades, teine öö olime laavus(metsamajake) ja viimaseks ööks ehitasime ise kuuseokstest, pakkudest ja söögilauast lumeonni.

Õhtuti õppisime õppetükki, kokkasime ning tegelesime fotograafia praktiseerimisega. Teised päevad olid natuke kergemad, kõndisime vähem ning olime juba lõunaks laagripaigas, kus sai puhata ja juttu puhuda. Eelviimasel päeval käisid Vallo ja Marek auto juures bensiinivarusid täiendamas ning otsustasid ka auto parema tee peale saada. Pärast 1,5h pusimist ja kaevamist sai auto lumevangist vabaks ning pargitud paremasse parklasse.

Kolmapäeva hommikul tegime väikse jalutuskäigu ja läksime üle rippsilla auto juurde ning oligi aeg tagasi kodumaa poole teele asuda. Kogu matka jooksul juhtus küll siinseal väikseid äpardusi, kuid sellest hoolimata oli väga mõnus ja huvitav matk. Aitäh seltskonnale ja Taevaisale selle toreda kogemuse eest!

Kutsume kõiki osalema ka järgmistel matkadel,mis juba varsti toimuvad, kevadise suurvee ajal. (Juhul kui veel mõnda talvematka ei tule)

Vaata pilte: http://advent.ee/galerii/74239/km-soome-talvematk/

Kristlikud Matkad

Ka sellel aastal käisid Põltsamaa koguduse liikmed Soomes nii vaimseid kui füüsilisi võimeid proovile panemas 24. ja 25. jaanuaril Toivonlinnas. Põltsamaalased ja tartukad on Soome PPP’l käinud juba seitsmel aastal, esimene kord oli aastal 2004. Teist korda oli kohal ka Tallinna III koguduse esindus.

Selleaastase Piibliviktoriini raamatuteks olid 1. Mooses, Aamos, Johannese evangeelium ja Jakoobus. Meie esindus pääses ka 30. küsimuselisest eelvoorust edasi ja finaalis jäädi 5 võistkonna seast kolmandale kohale. Võrkpalli tase järjest kasvab ja seekord meile tasuks 5-8. koht. Kokkuvõttes tõi aga see meie meeskonna Pere/Felix märkimisväärsele 2. kohale!

Tallinna III koguduse liige Aleksandr Tsugai:

Tallinna III koguduse esindus osales Soome PPPl teist korda. Meie meeskonnas oli nii noormehi kui neide – aitäh kõigile osalejaile.

Meie meeskonnas ei olnud liidrit, iga osaleja andis omalt poolt midagi erilist. Kui üritusel oleks hinnatud ka võistkonnade koostööd, oleksime võinud pretendeerida esimesele kohale: kõik andsid maksimumi, et saaksime edetabelis väärt kohta.

Üks keerulisemaid korraldusküsimusi oli erinevate keelte tõlkimine – osalejaid oli Soomest, Eestist, Rootsist aga ka Šveitsist – kokku 14 meeskonda.

Tahame kindlasti kiita ürituse korraldajaid, kes on palju vaeva näinud, et kõik üritusel osalenud sõidaksid koju väga heas ja rõõmsameelses tujus. Maitsev ja tervislik taimetoit, head ööbimistingimused ja soome saun muutsid nädalavahetuse meeldejäävaks ja imepäraseks.

Ei saa vaikida ka sellest, kui imeliselt kogub Jumal ühe katuse alla erinevaid inimesi, andes kõigile tunde, et me oleme Tema suur pere. Loodame kõiki kohata Eesti PPPl märtsi lõpus, osalema on kutsutud ka Rootsi ja Soome võistkonnad.

Piibli ja palli päevade viktoriiniks tuleb õppida sellel aastal raamatut Apostlite teod. Head lugemist!

Kui olen pastoriametis inimestega kohtunud, on minult küsitud mitmesuguseid küsimusi. Vastan neile, kasutades Piibli tsitaate ja viiteid.

Kas ristimine on vajalik?

Evangelist Markus kirjutab: „Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks.“ (Mk. 16,16.) Filipi vangivalvur küsis: “Isandad, mida ma pean tegema, et pääseda?“ Paulus ja Siilas vastasid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!“ Seejärel toimus koolitus („Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.“), inimeste elu ja käitumine muutus („Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad.“) ning siis toimus ristimine („Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.“). (Ap. t. 16,30-33.)

Usk ja ristimine on seotud. Kui inimene laseb ennast ristida, tunnistab ta avalikult sellega oma usku ning deklareerib, et sealtpeale elab ta ristiinimesena. See peab olema teadvustatud otsus, seega ei saa seda teha väikesed lapsed. Ka Jeesus ristiti täiskasvanueas. Kuigi tal ei olnud vaja oma elu muuta, näitas ta selle toiminguga oma usku ja oli eeskujuks oma järgijatele.

Kas ristimine kaitseb?

Ristimine iseenesest ei kaitse – see ei ole maagiline rituaal. Küll aga kaitseb Jumal, kellega inimene ristimisel lepingu teeb. Tegelikult ei ole ristimislepingus isegi seda, et Jumal kaitseks igasuguste ebameeldivuste ja raskuste eest, vaid Jumal lubab olla vääramatult ristitu kõrval, olgu olukorrad millised tahes. „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt. 28,19-20.) Tähtis on lepingust (õpetustest) kinni pidamine. Kui inimene teeb ristimislepingu, aga ei ela selle kohaselt ja hoopis tõrjub Jumala oma elust eemale, siis ei saa Jumal tema juures olla, sest Jumal ei tee midagi vägisi.

Kas ristimine kohustab millekski?

Jah, ristimisel kohustub inimene elama ristiinimesena, s.t. „pidama kõike, mida mina olen teil käskinud.“ (vt. eespoolt). Ristimisel saab inimesest ka koguduse liige. „Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.“ (Ap. t. 2,41.)

Ristimisest saab rohkem teada ristimiskoolitusel, mis toimub kolmapäeviti kell 18, aadressil Kreutzwaldi 1, Põltsamaa.

Hele Kulp

Pühapäeval, 18. jaanuaril said Põltsamaal kokku noortejuhid ja noorteaktiiv. Tegelikult alustati mõttetalgutega juba varemgi: reedel tuli kokku noortenõukogu, laupäeva õhtul liitus mõttetalgutega liidu esimees Ivo Käsk ja pühapäeval kõik noortejuhid ning noorteaktiiv.

Liidu noortejuht Susanna Soosaar sõnas, et nädalavahetus läks väga hästi ja tekkis hea õhkkond. „Kõik teemad, millest nii reedel kui laupäeval rääkisime, kattusid pühapäeval üles tulnud teemadega, mis tähendab, et mõttevahetus oli üksmeelne ja liigume ning mõtleme samas suunas ja see oli väga-väga tore. Teemad, mida soovime nõukoguga arendada, käidi välja ka noorte endi poolt.”

Reedesel nõupidamisel pandi kirja ka noorteosakonna missioon: AKELi noortenõukogu missioon on saavutada noorte ühtsustunne, toetada ja võimendada kohalike koguduste noortetööd ja aidata mitmekülgselt kaasa noorte vaimulikule kasvule.

Missiooni sõnastamisel võeti aluseks üleilmse koguduse peakonverentsi aluspõhimõtted: reach out (misjonitöö väljapoole), reach across (omavahelised suhted) ja reach up (Jumala poole sirutumine). „Mõtlesime, kuidas neid kolme põhimõtet meie noorteüritustel ühendada. On olemas algideed, täpseid asju veel arutame,” ütles Susanna.

Susanna peab noortetöö tugevuseks seda, et noored soovivad üksteist toetada ja julgustada, nõrk koht on praegu linnadevaheline kommunikatsioon – mõeldi ka selle üle, kuidas info paremini liikuma saada.

Kõigis linnades ei ole praegu noortejuhti, aga noored tegutsevad siiski. „Väikekogudustes on nii, et kui üksi ei saa, siis tehakse teise kogudusega koos. Põltsamaa ja Jõgeva korraldavad koos noorteõhtuid, ei pea üksinda tegema, koos on mõnusam olla,” ütles Susanna.

Lähim üle-eestiline noorteüritus on taas ühe katuse alla koondatud piibli ja palli päevad, mis on kavas 21. ja 22. märtsil. „Raamat, mida peab viktoriini tarvis uurima, on Apostlite teod. 21. märts on ülemaailmne noortepäev adventkoguduses ja sel päeval on hommikune jumalateenistus ning päeval läheme noortega välja. Õhtul on kavas viktoriin. Pallimängud on seekord kõik pühapäeval,” selgitas Susanna. Lähem info PPP kohta varsti advent.ee lehel.