Oled sa kunagi mõtisklenud selle üle, kuidas ja kas üldse Piibel ja teadus sobivad kokku?
13. ja 14. märtsil on Tallinna Adventkirikut külastamas paleontoloog* Raul Esperante ja Timothy Standish Ameerikast.
Dr. Esperante on teadlane, kes uurib kivistisi ja Dr. Standish on teadlane, kes on uurinud muutusi DNA´s, makromolekule ja intelligentset disaini. Nad tahaksid jagada meiega oma kogemusi ja mõtteid selle kohta, kuidas adventistidena võime viia läbi maailmatasemel teadustööd, jäädes ustavaks Piiblile. Ja mitte lihtsalt, vaid teha avastusi, mis on järjepidevad Pühakirjas kirja pandud maailma loomise ajalooga.
* Paleontoloogia on möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Ta põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel.
Rohkem informatsiooni Raul Esperante kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/raul-esperante/
Rohkem informatsiooni Timothy Standish´i kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/tim-standish/
14. märtsi lõunat saame süüa kõik koos Mere puiesteel. Pakume omalt poolt riisi köögiviljadega ja juua. Palume kõigil osalejatel võtta midagi lisaks kaasa. Koos saame kaetud maitsva lõunalaua.
Kava
13. märts, Mere pst. 3
kell 19:00 Dr. Raul Esperante: Kas teadlane saab olla ka kristlane? Piiblile toetumine sekulaarses akadeemilises maailmas.
14. märts, Mere pst. 3
kell 10:00 Dr. Timothy Standish: Piibelliku loomisloosse uskumine muudab kõik
kell 11:15 Jutlus: Dr. Raul Esperante: Mis on kõige tähtsam asi, mida ma saaksin teha? – Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest oma väest.
kella 14:00 kuni umbes 20:00 (koos pausidega)
Dr. Timothy Standish: Võitlus, ellujäämine, alla andmine
Dr. Raul Esperante: Usk, aeg ja kivistised- mida räägivad meile kivistised aja kohta?
Dr. Raul Esperante: Kas peaksime lihtsalt uskuma? Jumalale ustavaks jäämise väljakutsed ülikoolis.
Lisaks kutsume kõiki osalema Esperante ja Standish´i kolmepäevasel konverentsil 16-18. märts, Tallinnas, Mere pst. 3.
Laste õnnistamine
„Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei
võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nendepeale. Mk. 10:14-16
20. veebruaril kogunesime just selleks, et kirjasõna järgi talitada. Jumala õnnistust paluti kolmele lapsele. Igale lapsele määrati koguduse poolt diakon, kes tema jaoks alati olemas on.
Lapsed said kingituseks kaardi ja värvimispiibli. Vanemad said vajaliku raamatu laste kasvatamise teemal. Mitmed emmed ei jätnud kasutamata võimalust väikest beebit süles hoida ja hellitada. Õhtu jätkus söögilaua ümber üksteisega vesteldes.
Kuuldud laulusõnad ütlesid meile:
“Issand hoidku Sind, õnnistagu Sind!”
Ühineme meiegi selle sooviga, sest kõige turvalisem on elada Jumala kaitse all!
Sõbrapäeva noortekas
15. märtsil said Põltsamaal kokku ümbruskaudsed noored-lapsed, et veeta koos üks tore pühapäev. Alles oli olnud sõbrapäev ning peagi tulemas vastlapäev, seega ideaalne võimalus need 2 lastele olulist päeva ühendada. Kohal olid nii Jõgeva kui Viljandi koguduse esindajad. Väga rõõmustav oli näha, et nii palju oli tulnud uusi lapsi ka Põltsamaa linnast.
Noortekas oli väga tore, seal oli rohkem lapsi kui tavaliselt.
Alguses saadi kokku Põltsamaa Adventkiriku juures ja kui lapsed olid kokku loetud ja autodesse mahutatud, mindi Põltsamaa lähedal asuvale Kuningamäele. Kokku oli 19 last + juhendajad. Kuningamäel toimusid erinevad võistkonnamängud ja kelgutamine. Pärastpoole sai ka lõkke peal grillida.
Mänge korraldas Kalle ja ta sai sellega väga hästi hakkama. Alustasime paberlennukite tegemise ja lennutamisega. Võistkondi oli kolm ja iga võistkond sai kolm paberit lennukite tegemiseks. Kuna oli juhtunud nii, et ühte võistkonda sai kokku natuke rohkem suuremaid lapsi kui teistesse, siis oli arvata, et see võistkond sai ka kõige paremad tulemused. „Suuremate võistkond“ lennutas ühe oma paberlennukitest silmnähtavalt kaugemale kui teised. Pärast lennukeid moodustasid võistkonnad nagu inimketi, kus käest-kätte tuli tennisepalle visata ning rivi lõpus olevasse kelku need asetada.
Järgmisena oli pusle kokkupanemisvõistlus. Üks tiim sai kolm väikest ja lihtsat puslet, teised said kumbki tiim ühe pusle. Seekord läks nii, et kes said kolm puslet, need said esimesena pusled kokku. Kuna vahepeal jõudis juba külm hakata, tegime paar korda teatevõistlust, kust ei puudunud ka efektsed libisemised ja kõhulikäimised. Peale puslet oli bowlingu laadne mäng, kus pidid tennisepalliga pudeleid tabama. Mõnel läks koguni nii hästi, et tabas ühe viskega mitut pudelit. Päris tihti aga veeres pall hoopis pudelite vahelt lihtsalt läbi.
Pärast mänge jõudsid lapsed oma lemmiktegevuseni, kelgutamiseni. Kelgutamine meeldis kõigile väga ja kuna oli ilus ilm, siis polnud ka liiga külm ega liiga märg.
Kalle oli vahepeal lõkke teinud ja mindi grillima. Varda otsa sai lükata nii soolast kui magusat.
Kui kõigil kõhud täis (loe: söödav otsas) ja riided suitsulõhnased, siis sõitsime tagasi kiriku juurde. Hele jagas lastele ilusaid punaseid südamekujulisi õhupalle ja pidas lühikese kõne eluvee teemal. Juttu oli Jeesusest ja Samaaria naisest. Pärast Hele huvitavat jutustust mindi ülakorrusele sööma. Toidulaud oli rikkalik ja samal ajal sai kõrvaltoas sõbrapilte teha. Vallo, jäi seetõttu peaaegu söögist ilma.
Sellel aastal oli sõbrapäeva noortekas eriline seetõttu, et Vallo korraldas fotonurga, kus sai teha sõbrapilte. Enamus lastest kasutas seda ja kõik, kes tegid pilti ja tulevad järgmisele noortekale, saavad endale kingituseks paberfoto. Et pilte huvitavamaks teha, sai kasutada erinevad parukaid, maske, päikseprille, õhupalle, mänguloomi jms.
Älis rääkis enne lõpetamist sellest, kui vajalik on liikuda ja esitas lastele küsimuse, mis on 100 aasta jooksul muutunud. Vastuseid tuli erinevaid, näiteks, et tänapäeval on kättesaadav ühistransport ja et tänapäeval inimesed liiguvad oma jalgadel palju vähem, sõidetakse autodega ja bussidega ning eluiga on kasvanud. Samuti õppisime pähe Piiblist ühe kirjakoha, 1. Korintlaste 9:24-27, mis motiveerib meid edasi liikuma.
Pärast Hele tehtud lõpupalvet jätsime oma vanade ja uute sõpradega nägemiseni, et nendega jälle järgmisel korral kohtuda.
Ergas-Ever Kask
Vaata pilte siit: http://advent.ee/galerii/74461/sobrapaev-poltsamaal/
Türi koguduse külaskäik
14. veebruari hingamispäev oli meie koguduse jaoks eriline. Novembri lõpus käis Põltsamaa kogudus külas Türil ja nüüd olid õed-vennad Türi kogudusest vastukülaskäigul. Juba hommikul juhtis väikese õppetükigrupi tööd Türi koguduse noor.
Pärastlõunal algas kell 4 teenistus, kus kahe koguduse liikmed täitsid saali. Põltsamaalased kuulasid Türi koguduseliikmete esituses muusikat mitmesugustel pillidel: klaver, klarnet, kannel, mandoliinid ning muidugi kõlasid ka inimhääled. Muusikapalade vahel lugesid noored koguduseliikmete poolt kirja pandud kogemusi. Tundsime, et Jumal on ikka ligidal, palveid kuulmas, aitamas ja et Temale kuulub meie tänu.
Piltide vahendusel saime kaasa elada Türi koguduse tegemistele. Seejärel olime üleval toas toidulaua ääres, kus pikemalt omavahel vestlesime.
Tore, et sõbrad Türi kogudusest said meid külastada ja loodame, et see ei jäänud viimaseks kohtumiseks.
Tänu Jumalale, kes liidab meid oma Vaimuga üheks suureks pereks.
Sõbrapäeva noortekas
15. veebruaril kell 11.00 koguneme Põltsamaa adventkoguduse ees (Kreutzwaldi 1). Tegevused toimuvad algul väljas- on maastikumäng, kelgutamine ja lõkke tegemine. Pärast neid tegevusi jätkub programm siseruumides.
Tule kohale ja võta ka oma sõber kaasa! (Võimalusel võta kaasa ka oma kelk)
Jumala arm
Jeesus elas, kannatas ja suri selleks, et meid lunastada. Ta sai “valude meheks”, et meie saaksime igavese rõõmu osaliseks. Jumal lubas tulla oma armastatud Pojal, täis armu ja tõde, kirjeldamatu hiilguse maalt patu hävitava mõju all kannatavale maale, mida tumestab surma ja needuse vari. Isa lubas tal lahkuda oma armastuse rüpest, inglite jumaldavast austusest, et kannatada alandamist, solvamist, häbistamist, vihkamist ja surma. “Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5)
Seda suurt ohvrit ei toodud eesmärgiga äratada Isa südames armastust inimeste vastu, mitte selleks, et panna teda tahtma inimest päästa. Ei, ei! “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et ta meid armastab. Kristus oli vahendaja, kelle kaudu ta valas välja oma piiritu armastuse langenud maailmale. “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.” (2Kr 5:19) Jumal kannatas koos oma Pojaga. Ketsemani ahastuses ja Kolgata surmas maksis lõputu Armastus meie lunahinna.
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
