Uus ja Vana Testament
Kristus on meiega, kui õpetame sõnu, mida Ta nii Vanas kui ka Uues Testamendis on rääkinud. Tema, kes andis Uue Testamendi käsu, on see, kes andis ka Vanas Testamendis sisalduvad juhised.
Mõlemad, nii Vana kui ka Uus Testament, on pühad, sest mõlemad sisaldavad Kristuse sõnu. Kõik suhtlus taeva ja maa vahel alates Aadama pattulangemisest on käinud läbi Kristuse. Päästja on alati selle inimesega, kes usub nii Uue kui ka Vana Testamendi juhiseid ning teeb seda, mida Kristus neis on käskinud.
Hoidke Kristuse lähedale. Pidage meeles Tema sõnu: “Õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) EGW “Te saate väe”
Siruta usukäsi
Jeesus toetus oma Taevase Isa tarkusele ja jõule. Ta ütleb: “Issand Jehoova aitab mind, seepärast ma ei tundnud häbi, seepärast ma muutsin oma näo otsegu ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, et mu õigusemõistja on ligidal! Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juure! Vaata, Issand Jehoova aitab mind!” (Js 50:7-9) Juhtides tähelepanu omaenda eeskujule, ütleb Ta meile:
“Selle maailma vürst tuleb”, ütles Jeesus, “ja ta ei saa minust ühtegi!” (Jh 14:30) Temas polnud midagi, mis oleks vastu helisenud Saatana pettekujutelmadele. Jeesus ei nõustunud patuga. Isegi oma mõttes ei langenud Ta kiusatusse. Samuti võib olla meiega. Kristuse inimlikkus oli ühenduses jumaliku olemusega. Temas elav Püha Vaim tegi Ta võimeliseks võitlema. Ta tuli just selleks, et teha meid jumaliku iseloomu osalisteks. Seni, kui oleme usu kaudu ühenduses Temaga, pole patul meie üle võimu. Jumal sirutub meie usukäe järele, et liita see kindlasse haardesse Kristuse jumalikkusega; nii võime saavutada iseloomu täiuslikkuse. EGW “Ajastute igatsus”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Pühendunud elu
Jumala Sõna tõed täidavad inimese jaoks olulise praktilise vajaduse – hinge pöördumise usu kaudu. Neisse põhimõtetesse ei tohi suhtuda nii, nagu nad oleksid liiga puhtad ja pühad selleks, et neid igapäevasesse ellu rakendada. Need on tõed, mis ulatuvad taevani ja juhivad igavikku, kuid ometi peab nende elutähtis mõju olema läbi põimitud inimese kogemusega. Need peavad läbi tungima kõigist elu suurtest ja väikestest asjadest.
Südamesse vastu võetud tõe haputainas valitseb soove, puhastab mõtteid ja pehmendab iseloomu. See ergutab mõistuse võimeid ja hingejõudu. See avardab võimet tunda ja armastada.
Selle põhimõttega täidetud inimest peab maailm imeasjaks. Isekas, raha armastav inimene elab ainult selleks, et kindlustada endale selle maailma rikkus, au ja naudingud. Igavene maailm kaob ta silmist. Kuid Kristuse järgija jaoks ei ole need asjad kõikehaaravad. Kristuse pärast teeb ta tööd ja salgab end, et võiks kaasa aidata õilsas hingede päästmise töös nende heaks, kes on maailmas ilma Kristuse ja ilma lootuseta. Maailm ei suuda niisugust inimest mõista, sest too peab silmas igavest reaalsust. Südamesse on tulnud Kristuse armastus koos lunastava väega. See armastus valitseb kõiki teisi motiive ning tõstab sellise inimese maailma hukutavast mõjust kõrgemale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”