Kaheteistkümnes laste laulupäev oli Põltsamaal
Pühapäeval, 8. juunil peeti taas igasuvist laste laulupäeva, mis oli järjekorras juba kaheteistkümnes. Seekordne laulupäev kutsus lapsed, vanemad ja külalised Põltsamaa kultuurimajja.
Laste laulupäeva on alati peetud vahetult pärast kooliaasta lõppu juuni alguses. Seekord kujunes ettevõtmine osa laste jaoks kahepäevaseks: möödunud suvel algatatud lasteorkester pidi enne pühapäevast kontserti kokkumängimist harjutama; nii oligi Põltsamaa adventkoguduse maja siginat-saginat täis juba laupäeva pärastlõunal. Peale harjutust olid lapsed kutsutud perekond Soosaare juurde, kus sai mängida palli, küpsetada lõkkel saia ja üle pika aja ka juttu ajada.
Pühapäeva esimene pool kulus laulu- ja pilliharjutustele, kontsert Põltsamaa kultuurimajas algas 14.00. Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse Eesti Liidu lastetöö juht Madli Vahtramäe tervitas kontserdi alguses kõiki esinejaid ja kuulajaid ning kutsus laste laulupäeva idee algataja ja idee elluviija Marjam Kalmuse mälestuseks vaikushetke pidama.
Kontserdil sai nautida nii mudilas- kui lastekoori laule, soololaulu, luuletusi ja ka orkestri- ja instrumentaalpalasid. Sõnaga rikastas kontserti Mervi Kalmus, kes võttis oma sõnumi aluseks Ellen Niidu „Suure maalritöö” idee ja innustas lapsi kaasa mõtlema, mis värvi võiks olla roostes mündid ja murelik südametunnistus. Mervi julgustas kuulajaid mure ning ebaõnnestumiste ajal Jeesuse poole pöörduma, et Tema teeks südametunnistuse jälle valgeks ja puhtaks.
Kontserdi lõppedes tänati korraldusmeeskonda, Põltsamaa kogudust ja tarmukaid lapsi. Kolmeteistkümnes laste laulupäev toimub 2015. aasta juuni alguses – kus, see pole veel teada.
Kontserdi videosalvestust vaata siit.
Allikas: Meie Aeg
Kogudusevanemate retriit 2014 pani alguse väärt tavale
Möödunud nädala lõpus, 6. ja 7. juunil olid kõik adventkoguduste kogudusevanemad palutud Põltsamaale Kuuri tallu retriidile. Sõna retriit tuleb inglise keelest ja tähendab tagasitõmbumist või omaette olemist.
Kokkutulemise eestvedaja Ivo Käsk sõnas, et kogudusevanem on koguduse juht koos koguduse pastoriga ja ta on kohaliku koguduse võtmeametnik. „Kõik muud osakonnad – noored, lapsed, naised, laekurid, sekretärid – tegelevad oma vastavate ametnikega ja koguduse vanemad on jäänud teenimatult unarusse,” ütles Ivo. „Meie koguduses on pastorite ühendus, mille ülesanne on hoolt kanda pastorite ja koguduse vanemate ametialase ja isikliku edenemise eest. Antud retriit oli üks samm selle ülesande täitmise suunal,” lisas Ivo, kes on lisaks koguduste liidu esimehe ametipostile pastorite ühenduse sekretär Eestis.
Seekordne ja ühtlasi esimene omalaadne retriit algas reede õhtul kogunemise ja seejärel saunaskäiguga. Laupäeval oli tavapärane õppetükitund, jumalateenistus ja pühaõhtusöömaaja teenistus. Pärastlõunal räägiti erinevatel kogudusevanemate ja ka liidu pastorite töökorraldust puudutavatel teemadel. „Arutasime, milleks vajatakse kogudusevanemat. Pärast rääkisime pastorite töökorraldusest. Päeva lõppedes täitsid kogudusevanemad tagasisidelehe, millel oli korduvalt märgitud, et neid huvitab, kuidas võiks paremini välja näha pastori ja kogudusevanema koostöö,” ütles Ivo aruteluteemade kohta.
Eesti adventkogudustes on kogudusevanemaid kokku 25, retriidil osales neist 18. Kogudusevanemate hulgas on ka emeriitpastoreid. Neist kaks, Viktor Noginovski ja Mart Vari (mõlemad Viljandi koguduses), olid samuti Kuuri talus kohal.
Pikemalt loe Advent.ee leheküljelt http://advent.ee/artikkel/68229/kogudusevanemate-retriit-2014-pani-alguse-vaart-tavale/
Mäejutlus: muretsemisest
Jumal kannab
Iga samm elus võib viia meid lähemale Jeesusele, võib anda meile sügavama kogemuse tema armastusest ja tuua sammu võrra lähemale õnnistatud rahukodule. Ärgem siis heitkem ära oma julgust, vaid olgem püsivad veendumuses, kindlamad kui kunagi varem. “Siiani on Issand meid aidanud” (1Sm 7:12) ning ta aitab meid lõpuni. Kinnitagem pilk märgikividele, mis meenutavad, kuidas Issand on meid toetanud ja hävitaja käest päästnud. Hoidkem elavana kõik mälestused sellest, kuidas Jumala arm on meid kandnud: kuivatanud pisarad, leevendanud valu, peletanud eemale hirmud, rahuldanud vajadused ja suursuguselt õnnistanud – see teeb meid tugevamaks kõigeks, mis meid usurännakul ees ootab. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jüngrite tunnused
Jumal soovib et Tema rahva seas valitseks üksmeel ja vennalik armastus. Lühikest aega enne ristilöömist palvetas Kristus selle pärast, et Tema jüngrid võiksid olla üks, nii nagu Tema on üks Isaga, et maailm usuks, et Jumal oli Tema läkitanud. Selle liigutava ja imeväärse palve mõju ulatub läbi ajastute meie päevisse, sest Kristus ütles ju: “Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse.” (Jh 17:20) Ehkki me ei tohi loobuda ainsastki tõe põhimõttest, peaksime pidevalt püüdlema sellise ühtsuse poole. See on meie jüngriksoleku tunnus. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13: 35) Apostel Peetrus manitseb kogudust: “Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud! Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!” (1Pt 3:8-9) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Rahu Jumalas
Kõik, kes õpivad Jumalalt, vajavad vaikset aega oma südame, looduse ja Jumalaga. Neis peab ilmnema elu, mis pole kooskõlas maailma ning selle kommete ja tavadega. Neil peab olema isiklik Jumala tahte teadasaamise kogemus. Me peame isiklikult kuulma Teda südamele kõnelemas. Kui kõik teised hääled on vaigistatud ja me ootame vaikselt Tema ees, siis muudab hinge vaikus Jumala hääle kuuldavamaks. Ta ütleb: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.” (Ps 46:11) See on tõhus ettevalmistus igasuguseks Jumala tööks. Inimest, kes on niimoodi elustatud, ümbritseb kiirustava rahvahulga ja elu pingeliste toimingute keskel valguse ja rahu õhustik. Tema elust kiirgab meeldiv aroom ning ta ilmutab jumalikku väge, mis jõuab inimeste südameni. EGW “Tervise teenistuses”
