Advendiaja tervituseks
Sünnipäevad on hea võimalus järelemõtlemiseks ja elust kokkuvõtete tegemiseks. Siis tulevad tihtipeale kokku ka sõbrad ja sugulased ja see on tore.
Jeesuse, Jumala Poja sündimise aega me ei tea, kuid on võetud üks eriline päev aasta lõpul, et selle peale mõelda. Kasulik on mõelda sellele, kuidas ta sündis ja sai maailmade valitsejast väga väikeseks ja abituks, pisikeseks beebiks sugugi mitte rikastele vanematele. Kasulik on mõelda sellele, milline oli tema elu ja õpetus: täis armastust, eneseohverdamist ja headust. Kasulik on mõelda tema lubadusele tulla tagasi, mitte enam väikese lapsena, vaid sellena, kes ta tõepoolest on: maailmade kuningana.
Kui sünnipäeva pidada, siis käivad sinna juurde paratamatult ettevalmistused. Kogu kristlik ja isegi mittekristlik maailm on astunud jõuluettevalmistuste aega. Olgu siiski meie ülim tähelepanu koondunud temale endale: Jeesusele. Lugegem temast Piiblist, mõelgem, kuidas tema eeskuju ja õpetusi järgida ja viigem need õpetused ellu. See oleks parim advendiaja veetmine. Seda enam, et elame maailma ajastu advendiajas, Kristuse teise saabumise ootuses.
Olgu sellest teemast kantud meie kodused toimetused, lugemised ja vaatamiste valikud! Jätkugu meil silma ja südant kaasinimeste jaoks! Ja võtkem rõõmuga ette tee Jumala kotta. Põltsamaa adventkoguduses (Kreutzwaldi 1) on jumalateenistused kogu jõulukuu vältel igal reede õhtul kell 7 ja igal laupäeva hommikul kell 10 ja kell 11. Teemakohane noortekas on 21. detsembril kell 2 päeval ning eriline jumalateenistus Kristuse sündimise mälestuseks on 25. detsembril kell 4 pärastlõunal. Kiriku uksed on kõikidele avatud.
Külas Türi kogudusel
29.novembril võõrustas Türi adventkogudus õdesid ja vendi Põltsamaa kogudusest. Pärast vaimulikku osadust saadi osa ka rikkalikust toidulauast. Türi koguduse noored otsustasid alates sügisest kutsuda iga kuu ühel hingamispäeval külla kaaskristlasi teistest Eesti kogudustest. Oktoobris rõõmustas türilasi laulu ja sõnaga Viljandi naisansambel.
Õhtuse koosviibimise avas Hans Soosaar üleskutsega mitte kaasa joosta kihutamisega hukatusse. Tsiteerides selle aasta hommikvalveraamatu mõtet, et hävingusse kihutavas maailmas paistab selles liikumises mitte osaleda sooviv inimene kui seisev täpp, kutsus Hans meid olema need seisvad täpid – nii nagu omal ajal oli Ristija Johannes.
Põltsamaalased olid kaasa toonud küllusliku valiku laulu ja muusikat, samuti sõna – pastor Hele Kulp innustas kuulama hästi tähelepanelikult Püha Vaimu häält ja tutvustas Põltsamaa koguduse tegemisi. Vallo Põldaru, kes on kaks viimast aastat elanud Austraalias, jagas muljeid seal kogetust ja erinevates kogudustes nähtust.
Põltsamaa pallipäev oli heategevusliku suunitlusega
16. novembril pidas kaheksa võrkpallimeeskonda maha pallimängudele pühendatud sõbraliku lahingu, milles ei selgitatud ei kaotajaid ega võitjaid. Eelmine sarnane pallipäev oli veebruaris, mis omakorda kasvas välja kunagisest piibli- ja pallipäevaformaadist.
Pallipäeva üks korraldajaid Ardo Rosin peab päeva kordaläinuks. „Kui kevadel oli üheksa võistkonda, siis nüüd oli kaheksa. Oleme tahtnud nii teha, et me ei mängi võidu peale, vaid selle peale, et midagi koos ühiselt teha. Kõik mängisid kõigi võistkondadega läbi ja muude tegevuste jaoks eriti aega ei jäänudki.”
Sel aastal kandis pallipäev heategevuse mõtet ja osavõtutasude eest osteti ühele Põltsamaa perele talveks küttepuud. „Pidime natuke juurde maksma, aga põhimõtteliselt sai selline kingitus tehtud raskes majanduslikus seisus emale, kel on kaks last. Neil ei olnud talveks midagi varutud,” ütles Ardo.
Perekonna juurde, keda aidata, juhatas pallipäeva korraldajaid Helena Nõmmiku palve, milles ta palus Jumalalt võimalusi, kuidas aidata oma töö juures noori inimesi. Helena töötab koolis huvijuhina.
„Meie kooli tuli eelmisel aastal uus poiss, hakkasin temaga suhtlema. Saime sõbraks ja ta hakkas minu kabinetis käima, jutustasime ning ta rääkis ka oma kodust. Tuli välja, et tal ei ole riideid, ei saa korralikult süüa. Organiseerisin talle riideid, rääkisin kirikus sellest perest ja sellest, kuidas ma olin palvetanud, et töö kaudu noori aidata,” rääkis Helena. „Jumal vastas sellele palvele nii otseselt. Alguses ma ei saanud aru, et see pere ongi palve vastus. Ardole läks minu tunnistus kirikus südamesse ja mõtlesime, kuidas seda perekonda aidata saaksime. Ardo pani ette, et uuriksin, kas sel perel on talvepuid vaja. Ma ei olnud jõudnud uurida, kui poiss päev hiljem ütles klassijuhatajale, et kodus on nii külm, sest puude jaoks ei ole raha. Siis saigi asi otsustatud,” on Helena palvevastuse üle rõõmus.
Küttepuud viidi perekonnale pallipäeva hommikul koduõuele, Ardo ämm Heli Ust küpsetas perele ka tordi.
Ardo selgitas, et ka tulevikus soovivad nad pallipäevaga heategevust jätkata. „Kutsusin lõputseremoonial üles, et kui inimesed oma kogudustesse lähevad, nad märkaksid neid, kes abi vajavad. Järgmisel aastal saame Põltsamaa pallipäeval aidata kedagi teist. Abivajaja ei pea tingimata olema koguduse liige.” Pallipäeva korraldusmeeskond tänab kõiki, kes andsid oma panuse, et sel perel oleks soe tuba.
Koguduste liidu noortejuht Andres Ploompuu vastas küsimusele, kas millalgi on tulemas ka piiblipäev, et noortenõukogus on seda asja arutatud ja praeguse plaani järgi tuleb varakevadel päev, mis on pühendatud eriliselt piibliuurimisele. „See päev ei kao kindlasti ära. Lahutasime piibli- ja pallipäeva, sest paljude meelest üks segas teist. Selline mulje oli ka minul.”
Järgmine pallipäev aga ei tule uue aasta veebruaris, nagu oli tänavu, vaid see jääb korraldajate sõnul hilissügisesse aega.
Allikas: Advent.ee
Usuelu
Paljud küsivad: “Kuidas ma pean end Jumalale pühendama?” Sa soovid end Temale ära anda, kuid oled moraalselt nõrk, kahtluste ori ja patuelu harjumuste kontrolli all. Su tõotused ja otsused on rajatud liivale. Sa ei suuda valitseda oma mõtteid, ajesid ega kiindumusi. Teadmine, et oled murdnud tõotusi ja jätnud lepingud täitmata, nõrgestab sinu usaldust enda siirusesse ja kutsub esile tunde, et Jumal ei saa sind vastu võtta. Sul ei tarvitse siiski meelt heita. Sa pead mõistma, mis on õige tahtejõud. See on inimloomuse juhtiv jõud, otsustus-, valikuvõime. Kõik oleneb tahte õigest rakendamisest. Jumal on varustanud inimesed valikuvõimega. Nende ülesanne on seda kasutada. Sa ei suuda oma südant muuta, sa ei suuda ise garanteerida selle kiindumust Jumala vastu, aga sa võid valida Teda teenida. Siis töötab Tema sinu sees, et sa tahad ning tegutsed Tema meele järgi. Nii viiakse kogu sinu olemus Kristuse Vaimu kontrolli alla; sinu tähelepanu koondub Temale ja su mõtted on Temaga kooskõlas.
Kuitahes suur igatsus headuse ja pühaduse järele on õige, aga kui sa selle juurde seisma jääd, pole sellest mingit kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei lähe niikaugele, et alistaksid oma tahte Jumalale. Nad ei vali kristlaseks saada nüüd.
Tahet õigesti harjutades võiks sinu elus toimuda täielik muutus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end jõuga, mis on kõikide vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et püsida kindlana, ja nõnda, pideva alistumisega Jumalale, oled võimeline elama uut elu – usuelu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Tulemus oleneb eesmärgist
Teadmine, et toimitakse õigesti on parim ravim haigele kehale ja mõistusele. Tervis ja jõud on eriline õnnistus, mida Jumalalt saab. Inimene, kelle meelelaad on rahulik ja rahul Jumalas, on tervise teel. Teadlikkus, et Issanda silmad on meie poole ja Tema kõrvad on meie palvetele avatud, pakub tõepoolest rahuldust. Teadmine, et meil on alati ustav Sõber, kellele võime usaldada kõik oma hinge saladused, on sõnul väljendamatu eesõigus. Kristuse sõnad on väärt rohkem kui kõigi universumi arstide arvamused: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). See on esimene ja tähtis eesmärk – taevariik, Kristuse õigus. Teised eesmärgid peavad jääma selle suhtes teisejärguliseks. EGW “Tunnistused kogudusele I”
Kes otsib, see leiab
Jumalapilt – kas pilt Jumalast? Ei! Jumalat pole keegi silmast silma näinud. Seetõttu oleks pilt Jumalast üksnes kunstniku fantaasia vili. Selliste piltide kultuslikel eesmärkidel valmistamise on Jumal Kümnes käsus keelanud. Jumalapilt on seega lihtsalt meie seesmine, tunnetuslik arusaam sellest, kes on Jumal. See oli üks Jeesus Kristuse sihipärane eesmärk esitada inimesele õigesti Taeva Jumalat. Sellest teemast ei lähe Ta ka Mäejutluses mööda.
Samas tekstis räägib Jeesus ka inimesest, kes on kohtunud oma elus nähtamatu Jumalaga. Kuidas reageerib inimene, kui ta on mõistnud elava Jumala reaalsust ja enda seesmist ja välist mannetust.
Nendel teemadel mõtiskleme Põltsamaa adventkirikus hingamispäeval 28. detsembril kell 11.00. Olete oodatud!
Järgneb püha õhtusöömaaja teenistus.
Au Jumalale kõrges!
Petlemma sündmus on ammendamatu teema. Selles peitub “Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavus”. (Rm 11:33) Me imetleme Lunastaja ohvrit, kui Ta vahetas taevase trooni sõime vastu ning austavate inglite seltskonna loomade vastu laudas. Inimlikule uhkusele ja isekusele esitab Tema elu sügava väljakutse. Jumal lubas oma Pojal tulla kibedama võitluse ja hirmsaimate ohtude keskele, selleks et meie laste elutee võiks kulgeda turvaliselt. “Selles on armastus!” Imestage, taevad, ja hämmastu, maa!
Maa vaikib ja taevas kummardub kuulama laulu:
“Au Jumalale kõrges
ja maa peal rahu inimeste seas,
kellest Temal on hea meel!”
Oo, kui inimkond vaid lubaks heliseda endas sellel laulul! Jeesuse sündimisel öeldud sõnad, siis kõlanud viis, peab paisuma ajaloo lõpu eel ja kõlama maailma äärteni. Siis, kui tõuseb Õiguse Päike, kelle tiibade all on paranemine, kõlab sama laul suure hulga huulilt otsekui vete kohin: “Halleluuja, meie Kõikväeline Jumal on võtnud kuningliku valitsuse enda kätte”. (Ilm 19:6) EGW “Ajastute igatsus”
