Lõikustänu hingamispäeva mõtted ja tegemised
“Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.” Matteuse 13, 31-32.
Jutlus viis mõtted aednikule, kes seemneid maha pannes mõtleb täisjõus taimele, jättes talle vastavalt ruumi. Jumal vaatab iga inimest kogu tema potentsiaaliga ja igatseb näha tema vaimulikku kasvamist ja edenemist temale ettenähtud suurusjärku. Piibel räägib maailma lõikusajast, mida nimetatakse ka kohtuks, mil Jumal vaatab üle igale inimesele antud talentide kasutamise.
Selle kauni hingamispäeva tegid veelgi kaunimaks koguduse tänusõnad oma pastorile ja ühised palved, sest tegemist oli ka pastori tunnustamise päevaga.
Õhtupoolikul oli aga üle aegade kõige vahvam noortekas üldse. Kuulsin sellist hinnangut mitmest suust ja arvan ise ka samamoodi. Eistvere pargis tutvusid noored, hästi noored ja pisut vanemad sügiseses looduses erinevate taimedega, mängiti mänge, peeti piknikku ja harjutati mõõgadrilli. Kui keegi ei tea, mida mõõgadrill tähendab, võib tulla järgmisele noortekale, siis saab teada. Jälgige reklaami!
Ühe loo seitse õppetundi
Tänukontserdi jutlus oli Johannese evangeeliumi 6.peatüki alusel sellest, kuidas Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed. Sellest loost tuli välja seitse õppetundi.
Esiteks, Jumalat ei piira materiaalsed probleemid. Sellise rahvahulga jaoks toidu ostmiseks poleks piisanud isegi tervest aastapalgast, ometi said kõik kõhud täis. Nõuanne on: “Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike (toitu, riideid) antakse teile pealegi!” (Mt. 6,33.).
Teiseks, ühiskonna, kogukonna ja üldse teiste inimeste teenimine on meeskonnatöö. Jeesus küsis Filippuse arvamust, kuulas ära, mida oli Andreasel öelda, ning võttis vastu, mis oli väikesel lapsel pakkuda. Ka “Talvele vastu” oli näide sellest, mida saab meeskonnana ära teha.
Kolmandaks, vajalik on kord. Enne, kui sai leiba jagama hakata, pidi rahvas viiekümneste rühmadena maha istuma. Korra loomiseks peab võtma aega ja olema kannatlik. Samuti peab korrale alluma, ainult nii saavad head asjad juhtuda.
Neljandaks, tänulik meel, head suhted Jumala ja inimestega teevad piskust palju. Kui Jeesus oli Jumalat tänanud, rohkenes toit külluslikult. Õpetussõnadest võib lugeda: “Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.” (Õp.s. 15,16-17.). Prohvet Malaki üleskutse kõlab: “Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml. 3,10.). “Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1. Tm. 6,6.) Mitte see ei ole rikas, kel on palju, vaid see, kes oskab vähesega hakkama saada ja sellest rõõmu tunda.
Viiendaks, Jeesus õpetas kokkuhoidlikkust ja säästvat suhtumist. Sealolijad oleksid võinud eeldada, et tal on vägi edaspidigi imeliselt leiba paljundada, ning loobuda ülejääkide kokku korjamisest, kuid Jeesus käsk oli: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” (Jh. 6,12.). Jumal ootab meilt heaperemehelikku suhtumist kõigesse, mida ta on meile andnud.
Kuuendaks, Jeesus andis meile tagasihoidlikkuse eeskuju. Tal puudus võimuiha. Pärast seda võimsat imetegu tahtis rahvas ta kuningaks tõsta, kuid Jeesus tõmbus mägedesse üksindusse. Kui me järgime Kristuse eeskuju, ei ole heateod meile enda esiletõstmise vahendiks.
Seitsmes ja kõige tähtsam õppetund on see, et kui rahvas järgmisel päeval ikkagi Jeesuse üles leidis ja oma soovi avaldas alati “seda leiba” saada, siis Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib.” Jeesus igatses kõige enam anda inimestele iseennast. Ta ütleb ka meile: “Armasta mind! Ole minuga iga päev ja iga hetk! Siis me oleme igavesti koos õnnelikud.”
Looda Igavese Jumala peale!
Piiratud inimmeel ei suuda täielikult haarata Igavese Jumala olemasolu, väge, tarkust ja tegusid. Piiblist loeme: “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigekõrgema täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad – mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald – mida sina sellest tead? Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri!” (Ii 11:7-9) Ka kõige sügavama mõistusega inimesed maa peal ei suuda täielikult mõista Jumalat. Inimesed võivad pidevalt uurida ja aina juurde õppida, kuid ikka laiub ees piiramatu teadmisteväli. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Eesõigus palvele
Meie taevane Isa ootab, et pidulikult anda meile oma õnnistuse täius. Meie eesõigus on külluslikult juua piiritu armastuse allikast. Kui imelik, et me palvetame nii vähe! Jumal on valmis ja tahab kuulda ka oma kõige silmapaistmatuma lapse siirast palvet ja sellegipoolest oleme väga tõrksad oma soove talle avaldama. Mida võivad küll taeva inglid mõelda vaestest, abitutest inimolevustest, kes on altid kiusatustele ja ometi paluvad nad nii vähe ja neil on nii pisut usku, kuigi Jumala piiritult armastav süda sirutub nende poole, valmis andma neile enam, kui nad oskavad paluda või mõtelda. Inglid armastavad kummarduda Jumala ees, neile meeldib olla tema läheduses. Nad peavad Jumalaga lävimist oma suurimaks rõõmuks; sealjuures maa lapsed, kes vajavad nii palju seda abi, mida võib anda üksnes Jumal, paistavad olevat rahul ilma tema Vaimu valguseta, tema läheduseta.
Ilma lakkamatu palve ja usina valvamiseta varitseb oht muutuda ükskõikseks ja õigelt teelt kõrvale kalduda. Vaenlane püüab pidevalt tõkestada teed armuaujärje juurde, et me tõsise palve ja usu läbi ei saaks armu ega jõudu kiusatusele vastu seista. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumala pühitseva väe märk
“Inimese Poeg on hingamispäeva isand!” Neis sõnades on ühtaegu õpetus ja lohutus. Hingamispäev tehti inimese pärast, kuid see on Issanda päev. See kuulub Kristusele. Sest “kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud!” (Jh 1:3) Kuna Tema on kõik teinud, on Ta teinud ka hingamispäeva. Tema eraldas selle päeva loomistöö mälestuseks. See kuulutab Tema Loojaks ja Pühitsejaks. See kuulutab, et Tema, kes lõi kõik taevas ja maa peal ja kelle kaudu kõike säilitatakse, on koguduse pea ning et Tema väe läbi lepitatakse meid Jumalaga. Rääkides Iisraelist, ütles Ta: “Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui märgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Jehoova, kes neid pühitseb!” (Hs 20:12) Hingamispäev on tõend Kristuse väest teha meid pühaks. See on antud kõigile, keda Kristus pühaks teeb. Tema pühitseva väe märgina on hingamispäev antud kõigile, kes Kristuse kaudu ühinevad Jumala Iisraeliga.
Jehoova ütleb: “Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks… siis sa tunned rõõmu Jehoovast.” (Js 58:13.14) Kõigile, kes võtavad vastu hingamispäeva tõendina Kristuse loovast ja lunastavast väest, muutub see päev rõõmupäevaks. Nähes selle päeva kaudu Kristust, tunnevad nad rõõmu Temast. Hingamispäev osutab nii Tema loomistööle kui Tema väele lunastada. Meenutades Eedeni kaotatud rahu, kõneleb see rahust, mille taastab Kristus.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Väärtuslik õpperaamat
Piibel on Jumala väärtuslik õpperaamat, oluline kasvataja. Piiblis sisaldub kogu tõelise teaduse alus. Jumala Sõnast võib leida kõiki teadusharusid. Ning eelkõige sisaldab see kõigi teaduste teadust – lunastuse teadust. Piibel on Kristuse lõputute rikkuste kaevandus. Tõeline kõrgem haridus saavutatakse Jumala Sõna uurides ja sellele kuuletudes. EGW “Kristuse tähendamissõnad”