Kaheteistkümnes laste laulupäev oli Põltsamaal
Pühapäeval, 8. juunil peeti taas igasuvist laste laulupäeva, mis oli järjekorras juba kaheteistkümnes. Seekordne laulupäev kutsus lapsed, vanemad ja külalised Põltsamaa kultuurimajja.
Laste laulupäeva on alati peetud vahetult pärast kooliaasta lõppu juuni alguses. Seekord kujunes ettevõtmine osa laste jaoks kahepäevaseks: möödunud suvel algatatud lasteorkester pidi enne pühapäevast kontserti kokkumängimist harjutama; nii oligi Põltsamaa adventkoguduse maja siginat-saginat täis juba laupäeva pärastlõunal. Peale harjutust olid lapsed kutsutud perekond Soosaare juurde, kus sai mängida palli, küpsetada lõkkel saia ja üle pika aja ka juttu ajada.
Pühapäeva esimene pool kulus laulu- ja pilliharjutustele, kontsert Põltsamaa kultuurimajas algas 14.00. Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse Eesti Liidu lastetöö juht Madli Vahtramäe tervitas kontserdi alguses kõiki esinejaid ja kuulajaid ning kutsus laste laulupäeva idee algataja ja idee elluviija Marjam Kalmuse mälestuseks vaikushetke pidama.
Kontserdil sai nautida nii mudilas- kui lastekoori laule, soololaulu, luuletusi ja ka orkestri- ja instrumentaalpalasid. Sõnaga rikastas kontserti Mervi Kalmus, kes võttis oma sõnumi aluseks Ellen Niidu „Suure maalritöö” idee ja innustas lapsi kaasa mõtlema, mis värvi võiks olla roostes mündid ja murelik südametunnistus. Mervi julgustas kuulajaid mure ning ebaõnnestumiste ajal Jeesuse poole pöörduma, et Tema teeks südametunnistuse jälle valgeks ja puhtaks.
Kontserdi lõppedes tänati korraldusmeeskonda, Põltsamaa kogudust ja tarmukaid lapsi. Kolmeteistkümnes laste laulupäev toimub 2015. aasta juuni alguses – kus, see pole veel teada.
Kontserdi videosalvestust vaata siit.
Allikas: Meie Aeg
Kogudusevanemate retriit 2014 pani alguse väärt tavale
Möödunud nädala lõpus, 6. ja 7. juunil olid kõik adventkoguduste kogudusevanemad palutud Põltsamaale Kuuri tallu retriidile. Sõna retriit tuleb inglise keelest ja tähendab tagasitõmbumist või omaette olemist.
Kokkutulemise eestvedaja Ivo Käsk sõnas, et kogudusevanem on koguduse juht koos koguduse pastoriga ja ta on kohaliku koguduse võtmeametnik. „Kõik muud osakonnad – noored, lapsed, naised, laekurid, sekretärid – tegelevad oma vastavate ametnikega ja koguduse vanemad on jäänud teenimatult unarusse,” ütles Ivo. „Meie koguduses on pastorite ühendus, mille ülesanne on hoolt kanda pastorite ja koguduse vanemate ametialase ja isikliku edenemise eest. Antud retriit oli üks samm selle ülesande täitmise suunal,” lisas Ivo, kes on lisaks koguduste liidu esimehe ametipostile pastorite ühenduse sekretär Eestis.
Seekordne ja ühtlasi esimene omalaadne retriit algas reede õhtul kogunemise ja seejärel saunaskäiguga. Laupäeval oli tavapärane õppetükitund, jumalateenistus ja pühaõhtusöömaaja teenistus. Pärastlõunal räägiti erinevatel kogudusevanemate ja ka liidu pastorite töökorraldust puudutavatel teemadel. „Arutasime, milleks vajatakse kogudusevanemat. Pärast rääkisime pastorite töökorraldusest. Päeva lõppedes täitsid kogudusevanemad tagasisidelehe, millel oli korduvalt märgitud, et neid huvitab, kuidas võiks paremini välja näha pastori ja kogudusevanema koostöö,” ütles Ivo aruteluteemade kohta.
Eesti adventkogudustes on kogudusevanemaid kokku 25, retriidil osales neist 18. Kogudusevanemate hulgas on ka emeriitpastoreid. Neist kaks, Viktor Noginovski ja Mart Vari (mõlemad Viljandi koguduses), olid samuti Kuuri talus kohal.
Pikemalt loe Advent.ee leheküljelt http://advent.ee/artikkel/68229/kogudusevanemate-retriit-2014-pani-alguse-vaart-tavale/
Oled kiri maailmale
Viimases kui ühes oma lapses saadab Jeesus kirja maailmale. Kui sa oled Kristuse järelkäija, saadab ta sinus kirja sellesse perekonda, sellesse külasse, sellesse tänavasse, kus sa elad. Jeesus, elades sinus, soovib kõnelda nende südamele, kes teda veel ei tunne. Võib-olla nad ei loe Piiblit või ei kuule häält, mis räägib neile selle lehekülgedelt; võib-olla nad ei näe Jumala armastust tema tegudest. Kui aga sina oled ustav Jeesuse esindaja, siis ehk juhitakse neid sinu kaudu mõistma midagi tema headusest ja võidetakse teda armastama ja teenima.
Kristlased on pandud valgusekandjaiks taevateele. Nad peavad peegeldama maailmale valgust, mis langeb neile Kristuselt. Nende elu ja iseloom peaks olema selline, et teised saaksid nende kaudu õige ettekujutuse Kristusest ja tema teenimisest. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nõrga tugevus
Miski ei ole näiliselt abitum, kuid tegelikult võitmatum, kui hing, kes tunneb enda tühisust ja loodab tervenisti Päästja teenetele. Palve, Tema Sõna uurimise ja usu kaudu Tema pidevasse ligiolekusse võivad nõrgimad inimolevused elada ühenduses elava Kristusega ning Tema hoiab neid käega, mis ei lase iial lahti. EGW “Tervise teenistuses”
Jumala vägi
Kui me tunneme oma nõrkust, siis õpime sõltuma väest, mis ei ole meie vägi. Miski ei valda südant mõjusamalt, kui alaline vastutustunne Jumala ees. Miski ei mõjuta tegutsemisajendeid sügavamalt, kui Kristuse andestava armastuse tunnetamine. Meil tuleb olla ühenduses Jumalaga, siis täitume Tema Püha Vaimuga, kes teeb meid võimeliseks töötama kaasinimeste heaks. Rõõmusta, et sa oled saanud Kristuse kaudu taevase perekonna liikmeks. Kui sa vaatad endast kõrgemale, hakkad järjest enam tundma oma nõrkust. Mida vähem sa ennast hellitad, seda täielikuma ja selgema pildi saad sa Päästja täiuslikkusest. Mida ligemale jõuad valguse ja väe allikale, seda suurem valgus su ees avaneb ja seda enam saad jõudu Jumala tööks. Rõõmusta selle üle, et sa oled üks Jumalaga, üks Kristusega ja kogu taevase perekonnaga. EGW “Ajastute igatsus”
